Soomes on 83,8 protsenti vaktsineerimise sihtrühmast ehk 12-aastased ja vanemad saanud vähemalt ühe vaktsiinidoosi ja 69,7 protsenti kaks vaktsiinidoosi. Nädala (22.-29. september) jooksul on esimese vaktsiinidoosi katvus suurenenud 0,4 protsendipunkti ja teise doosi katvus 2,5 protsendipunkti.
Kõigis vanuserühmades üle 60 aasta on üle 86 protsendi juba saanud kaks vaktsiinidoosi. Katvus on üle 82 protsendi 50–59-aastastel ja üle 74 protsendi 40–49-aastastel. Viimase nädala jooksul on esimese vaktsiinidoosi katvus kõige enam kasvanud 12-15-aastaste vanuserühmas (1,2 protsendipunkti, 66,5 protsendilt 67,7 protsendile) ja teise doosi katvus on suurenenud kõige enam 16-19-aastaste vanuserühmas (7,8 protsendipunkti, 30,3 protsendilt 38,1 protsendini).
Haiglas oli oli 26. septembri seisuga kokku 81 koroonapatsienti, kellest 25 intensiivravi osakondades. Haigusega seotud surmade arv oli 29. septembri seisuga nakkushaiguste registri andmetel kokku 1072.
Haiglaravil on valdavalt vaktsineerimata patsiendid
Viimastel nädalatel on vaktsineerimata isikud sattunud koroonaviirusega nakatumise tõttu haiglasse sagedamini kui 2020. aasta kevadel. See on peamiselt tingitud asjaolust, et nakatumisi esineb nüüd sagedamini vaktsineerimata isikutel. Viimase kahe nädala jooksul on 20–79-aastased vaktsineerimata inimesed koroonaviirusega nakatumise tõttu haiglasse sattunud vähemalt 17 korda sagedamini kui kaks korda samas vanuserühmas vaktsineeritud. Isegi üks vaktsiinidoos on andnud hea kaitse raskete haiglahaiguste vastu.
Mitmel järjestikusel nädalal nähtud nakatumise juhtumite arvu vähenemine on peatunud. Iganädalaselt on haiglaravi koormus kõikunud, jäädes tervikuna samale tasemele, kuid koroonaviirus põhjustab endiselt märkimisväärset haiglaravile koormust, eriti intensiivravi osakondades. Enamik haiglaravi vajavatest patsientidest on vaktsineerimata. Prognoositakse haiglaravi vajavate patsientide arvu kasvu ja haiglaravi vajaduse vähenemiseks oleks vaja nii vaktsineerituse suurendamist kui ka juhtumite arvu selget vähenemist.
Piirkondlikult nähakse eriti noorte seas olulisi haiguskoldeid, mis on seotud näiteks õpilaste kogunemistega. Viimase kahe nädala jooksul (13. – 26. september) esines uusi nakatumisi 102 saja tuhande elaniku kohta, mida on 20 protsenti vähem kui kahel eelneval nädalal, mil nakatumisi esines 127 saja tuhande elaniku kohta. Eelmisel, 38. nädalal tuvastati kokku 2855 uut juhtumit, eelneval nädalal 2789.
Epidemioloogilise olukorra kohta edastatakse aruanne kord nädalas. Terviseameti koroona seirearuanne avaldatakse Hübriidstrateegia seire veebisaidil.
Neljapäevast, 30. septembrist läheb terviseameti aruande fookus koroonaviiruse juhtumite numbritelt vaktsineerimisele ja raskete haiguste juhtumite jälgimisele. Sellest nädalast alates avaldatakse ülevaade terviseameti veebisaidil igal neljapäeva pärastlõunal.
