Vaktsineerimise seosest naiste menstruaalhäiretega on olnud palju juttu. Soome naisel oli pärast esimest koroona vastu vaktsineerimist kolm menstruatsiooni järjest nädalaste vahedega.

Naine räägib, et ta kartis, et jookseb verest tühjaks. Kuigi arstid on kinnitanud, et vaktsiinid ei mõjuta naiste viljakust, on pärast kaebuste laviini hakatud uurima vaktsineerimise seost menstruaalhäiretega, vahendab MTV.

29-aastane soomlanna Jenni sai esimese vaktsiinidoosi juuli keskel. Samal ajal oleks pidanud algama menstruatsioon. Verd aga ei tulnud. Kui menstruatsioon lõpuks algas nädal aega hiljem, oli verevool erakordselt suur. Lisaks oli naisel tugev peavalu.

Pärast menstruatsiooni läks vaevalt nädal mööda, kui verd hakkas uuesti lahmama ja lisandus peavalu. Pärast neli päeva kestnud verevoolu oli naine väsinud ja jõuetu. Organismi rauavarud ei suutnud taastuda, kui algas uus menstruatsioon pärast kuue päeva pikkust pausi.

Naine rääkis, et kartis, et jookseb niimoodi verest päris tühjaks. Kui verevool oli kestnud kuus päeva, tekkisid naisel nõrkusehood, mis muidu olid olnud tugeva aneemia ajal. Pärast kolmandat nädalaste vahedega olnud menstruatsiooni oli 18 päeva pausi, kui tekkisid uus verevool ja migreen.

Varem oli Jennil menstruatsioon regulaarselt iga 38 päeva tagant. Kui naisel on olnud varem stressirohke periood, siis on menstruatsioon vahele jäänud. Selline suur verevool lühikeste vahedega on aga naise jaoks täiesti esmakordne. Naine hakkas selles kahtlustama koroonavaktsiini.

Jenni pole ainus, kel on sellised probleemid. Paljud naised on märganud menstruaaltsüklis muutuseid pärast koroona vastu vaktsineerimist. Suurbritannias on teada 30 000 sellist juhtumit, vahendab teadusajakiri BMJ.

Menstruaalhäireid on olnud iga tüüpi vaktsiinide puhul, mis tähendab, et tegemist on immuunsüsteemi reaktsiooniga vaktsiinile, mitte vaktsiini teatud komponendiga. Menstruaalhäireid on naistel olnud ka HPV vaktsiiniga seoses.

Paljud naised on hakanud kartma, et vaktsiinid mõjutavad viljakust. Jenni tunnistab, et oleks ise samuti mures, kui tal poleks juba kahte last. Ta märgib, et hirm oleks suur, kui tal poleks üldse lapsi.

Jenni tunnistab, et stress ega miski muu pole tal varem põhjustanud sellist tugeva verevooluga menstruatsiooni. Koroona suhtes oli ta hirmul enne seda pidevalt, aga menstruaalhäired tekkisid vahetult peale vaktsineerimist. Vaktsineerimisega kaasnes naisel palaviku tõus.

Jenni on kurtnud oma muret kahele arstile. Üks pidas seda tõsiseks, teine eriti mitte. Günekoloogi vastuvõtul soovitati Jennil hakata võtma hormoonpreparaate ja lasta end ikkagi teise doosiga vaktsineerida.

Jenni peaks saama järgmise doosi kahe nädala pärast. Ta kavatseb teise doosi aja edasi lükata ja lasta menstruaaltsüklil taastuda. Naine räägib, et ta saab aru, et riiklikult on oluline tõsta vaktsineerituse number suureks, aga ta peab ennekõike mõtlema oma tervise peale. Ta märgib, et kavatseb teise doosi tulevikus võtta.

Menstruaalhäired on pärast vaktsineerimist naistel tavalised, aga millegipärast pole neid lisatud vaktsiini kahjulike kõrvaltoimete hulka. Soome ravimiameti Fimea nimekirjas on koroonavaktsiini kahjulike kõrvaltoimetena välja toodud palavik, külmavärinad, peavalu, väsimus, lihas- ja liigesevalud, suurenenud ja valulikud lümfisõlmed, allergilised reaktsioonid, iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus ja süstimiskoha punetus.

Jenni loodab, et menstruaalhäirete seost vaktsineerimisega hakatakse tõsisemalt uurima, mitte ei põhjendata seda ainult stressiga. Ebaregulaarne ja vererohke menstruatsioon halvendab oluliselt elukvaliteeti ning mõjutab üldist jaksamist.

Naistearst Satu Wedenoja ütles, et seos menstruaalhäirete ja vaktsineerimise vahel on tõenäoline. Edasi oleks vaja see seos teaduslikult ära tõestada. Wedenoja ütles, et arvatavasti on mentruaalhäireid registreeritud vähem kui neid tegelikkuses on olnud.

Wedenoja sõnul mõjutab immuunsüsteemi reaktsioon naiste menstruatsiooni. Kui menstruatsioon on kestnud pikalt, tuleks pöörduda arsti poole. Kui menstruaalhäired mõjutavad igapäevast elu-olu, näiteks esineb väsimus, tuleks koheselt pöörduda arsti poole. Pärast menopausi tekkinud verejooksu puhul aga tuleks minna uuringutele.