Erinevalt veel mõne kuu tagusest ajast ei usu Maailma terviseorganisatsioon WHO enam sellesse, et vaktsiinidega on võimalik saavutada koroona suhtes karjaimmuunsust ja pandeemiat peatada. Olukorda muutsid koroona uued variandid.

Nüüd ollakse seisukohal, et koroona on muutunud endeemiliseks, ehk ühiskonnas püsivalt ringlevaks haiguseks, ning vaktsiinide abil on võimalik vältida raske haigestumise ja surma juhtumeid, edastas WHO tänasel pressikonverentsil. Asjast kirjutas ln24.be.

WHO Euroopa juht Hans Kluge kinnitas veel maikuus, et koroonapandeemia on võimalik peatada, kui vaktsineerida 70 protsenti elanikkonnast. Täna reedel, 10. septembril ütles ta, et kõrge vaktsineeritus ei aita pandeemiat peatada. Tema väitel muutsid olukorda koroona kergesti nakkavad variandid nagu Delta variant. Kuigi maikuus oli Delta juba Indias olemas, polnud teada, kui nakkusohtlik see on.

Kluge väitel jääb koroona muteeruma ja püsima, nagu gripi viirus. Kluge sõnul tuleks selle uue info valguses riikides uuendada vaktsineerimise strateegiaid, seda eriti täiendavate dooside osas. Vaktsineerimise peamiseks ülesandeks jääb Kluge väitel edaspidi raskete haigusjuhtude ja surma ärahoidmine.

Epidemioloogide väitel on võimatu saavutada kollektiivsest immuunsust ainult läbi vaktsineerimise, samas jäävad vaktsiinid alles selleks, et pandeemiat ohjeldada. Vaktsineeritus on oluline ka selleks, et vähendada koormust arstiabile.

Delta variant on viirus, mis levib 60 protsenti kergemini kui Alfa ehk nn Briti variant ja 100 protsenti kergemini kui koroona algne ehk nn Wuhani variant. Mida nakkavam on viirus, seda enam on vaja kollektiivse immuunsuse saavutamiseks neid, kes on kas vaktsineeritud või haiguse läbi põdenud.

Koroona jääb viiruseks, mille puhul 98 protsenti nakatunutest tervenevad täielikult. Ainult väga väike osa nakatunutest vajavad haiglaravi.