Helsingi naine Petra oleks heameelega vahekorras mitu korda nädalas, või isegi korra päevas. Petra leiab, et tal on kõrge libiido. Seks meeldib talle.
43-aastane naine räägib, et saab seksist energiat. Seksuaalsus on elujõud, elu energia. Kui ta hakkab seda alla suruma, siis see ainult kasvab, vahendab Helsingin Sanomat.
Petra harrastab seksi kas partneriga või siis omaette.
Tavaliselt räägitakse palju soovimatusest seksida. Aga kui inimesel on kõrge libiido, siis sellest eriti ei räägita.
Libiido tähendab seksuaalset aktiivsust. Samas on libiido iganenud, Freudi-aegne arusaam, räägib naistearst Leena Väisälä. Ta ise räägiks pigem seksuaalsest soovist.
Soovi suurust kirjeldab Gaussi kõver. Ligi üks protsent inimestest on aseksuaalsed ehk nad ei soovi eriti üldse, ja ligikaudu sama suur hulk on neid, kel on väga tugev soov, mitu korda päevas. Enamus inimesi on kusagil seal vahepeal.
Helsingin Sanomat küsis lugejatelt seksuaalsuse kohta ja Petra oli üks enam kui 400-st vastajast. Ta räägib, et soov oli tugev juba nooremas eas, aga see on eri eluetappidel kõikunud. Oli aeg, kui seksuaalsus oli seotud lapse saamise sooviga naudingu asemel.
Petra räägib, et see võib kõlada klišeena, aga neljakümneselt tunnetab ta end paremini. Ta julgeb soovida saada naudingut. Kordadest on olulisem kvaliteet.
Väisälä ei pea seda klišeeks, kuna paljud naised kogevad seksuaalsuse kasvu küpsemas eas. Meestel, vastupidi suurendab kõrge testosterooni tase seksuaalsust nooremas eas. Mehelikkusega käib kaasas kõrgem seksuaalsus.
Seksuaalsust mõjutavad eri hormoonid ja muud ained. Iha tõstavad testosteroon, dopamiin, noradrenaliin ja melanokortiin. Seega sõltub seksuaalsus inimese füsioloogiast. Hormoonid aga ei seleta kõike, kahel sarnase testosterooni tasemega mehel võib olla erinev seksuaalsus. Stress, depressioon ja kehv paarisuhe vähendavad seksuaalsust.
Seksuaalsust mõjutab ka pärilikkus. Mõned erutuvad kergemini ja saavad rahulduse kiiremini kui teised. Seksuaalsust toetab see, kui inimene kogeb rahuldust juba noorena ja peab seda heaks asjaks.
Seksuaalsus on osalt kaasasündinud. See võib aga elu jooksul muutuda. Libiido sõltub eluetapist. Petral on olnud elus perioode, kus soov on kadunud. Kõrge libiido on samas normaalne olek. Kui soovi ei ole, siis järelikult on elus midagi valesti.
Perta puhul on nii, et kui tal on peavalu, siis tableti asemel eelistab vahekorda või end ise rahuldada. Kui räägitakse, et peavalu takistab seksi, siis Petra puhul on vastupidi: seks ravib peavalu.
Väisälä sõnul sõltub seksuaalsus paljudest teguritest. Rolli mängivad bioloogia, psühholoogia, sotsiaalsed tegurid, kultuur ja kogemused. Kõik algab peale juba beebieast ehk sellest, kui palju on inimene kogenud õrnust ja hellust. Kasvatus, normid, ootused ja kogemused mängivad samuti rolli.
Kõrge seksuaalsus ei tähenda tingimata head seksielu. Samas võib see inimese juhtida hea seksielu juurde. Kanada teadlane Peggy J. Kleinplatz on uurinud inimeste seksialu ja teinud järelduse, et seksuaalsust on aidanud parandada oma tunnete, näiteks häbi tunnistamine. Teiseks on inimesed teinud selgeks, mis neile seksi juures meeldib – ning ennast sobiva partneriga teostanud. Kolmandaks hindasid need inimesed seksuaalsust kõrgelt ja nägid selle nimel vaeva. Seksi jaoks võeti suhtes aega ja selleks valmistuti.
Väisälä sõnul on libiido jaoks oluline just seksi väärtustamine. See, et seksi peetakse heaks ja vajalikuks asjaks. Väärtustamine tuleb välja ka oma ihadele mõtlemisest ja nende väljendamisest. Seks partneriga või enese rahuldamine aitavad juba iseenesest libiidot tõsta. Ka küsitlusele vastajad tunnistasid, et seksist saab mõnu, energiat ja see aitab lõdvestuda.
Küsitlusest tulid välja ka seksuaalsuse probleemid, näiteks see, kui üks partneritest enam ei soovi. Ka Petra tunnistab, et mitmed partnerid on pidanud tema soove liiga suureks. See on toonud kaasa pettumust ja häbi. Tema naiselikkus on kannatanud, kui partneri soovid pole olnud vastavad. Oma soove võib täita ka sooloseksiga. Samas on pannud erinevad soovid Petra mõtlema, kas ta tahab suhet jätkata. Ta räägib, et seks pole paarisuhtes määrava tähtsusega, aga ihade sarnasus on oluline.
Soomes on aga erinevad soovid pigem norm kui erand. Rahvastikuliidu rahvastiku uurimiskeskuse emeriit-teadusprofessor Osmo Kontula on uurinud Soome heteropaare ja vaid kolmandikul neist on ühesugused soovid. Et probleeme vältida, soovitab Väisälä võtta seksuaalsuse jutuks juba suhte alguses. Kui soovid on väga erinevad, võib see kujuneda hiljem probleemiks. Tähtis on asjast rääkimine ja lahenduste otsimine. Kas on võimalik väiksema sooviga partneril libiidot suurendada või suurema sooviga partneril leida muid võimalusi nagu sport, mediteerimine ja jooga. Lisaks võib end ise rahuldada.
Avatust ei peeta aga kaasaja suhetes moraalselt sobivaks, seetõttu kulgeb paljudel elu 7-10 aastat kestvates järjestikustes suhetes.
Libiidot mõjutab ka kehaline vorm. Heas vormis inimene jaksab rohkem. Mida paremas vormis inimene on, seda parem on vereringe. Liikumine aitab laiendada veresooni, mis peenises on muidu väga väiksed. Hea füüsiline vorm mõjutab seksuaalsust eriti pärast 40. eluaastat. See käib ka naiste kohta. Palju oleneb enesetundest – kas naine peab end seksikaks.
Kõrge seksuaalne aktiivsus säilib tavaliselt ka vanemas eas. See tuleb asjaolust, et inimene on leidnud viisi seksist naudingut saada. See võib olla enese rahuldamine või seks partneriga. Kui inimene on hea asjaga harjunud, tahab ta seda jätkuvalt saada.
https://www.hs.fi/hyvinvointi/art-2000008177269.html
