Maski kasutamine ja kahe doosiga vaktsineerimine ei hoidnud ära koroonasse haigestumist, märgib Soome väljaande Taloussanomat kirjastaja Johannes Kotkavirta.

Mees märkis, et käis enne seda nädala aja pikkusel loodusreisil Lapimaal. Ta sõitis rongiga privaatses kupees ja pärast seda bussiga, näol FFP2 respiraator. Varem oli ta liikunud palju ringi Helsingi piirkonnas ja käinud seoses tööga isegi välismaal. Seetõttu tundus uskumatu, et ta haigestus nüüd, pärast vaktsineerimist ja piltlikult öeldes eikusagil, kaugel pealinna melust.

Ta oli kuue päeva jooksul kõnnumaal ja tundrutel puutunud kokku vaid üksikute inimestega ja sedagi õues. Kaks viimast päeva olid külmad ja sajused, mistõttu said jalad märjaks. Sihtkohta jõudes oli nina tatine ja olek haiglane.

Paar päeva hiljem koju jõudes käis ta koroonatesti tegemas. Ta mõtles, et ega see kahju tee, kuigi enesetunne oli juba parem. Test oli kõigi jaoks tasuta, antigeenitesti tulemuse sai teada 10 minutiga.

Tulemus lõi pahviks. Ta sai vaktsiini teise doosi nädal aega enne reisile minekut. Ta arvas, et teine doos toob kergenduse ja vabaduse. Et nüüd saab jälle elada. Et varsti võime jälle reisida ilma hirmuta haigestuda.

Sotsiaalmeedias arvavad paljud samamoodi. Instagramis ilmub teateid lennureiside, kontserdite, söögikohtade ja spordisündmuste kohta. Elu näib olevat vastu sügist pöördumas normaalsuse poole, kuigi nakatumiste arv kasvab. Arvatakse, et tegemist on vaid väikse tõusuga enne pandeemia lõplikku hääbumist.

Samas on kogu aeg olnud teada, et Delta variant võib olla petlik. Levimise kiiruse poolest tuulerõugetega sarnanev Delta variant nakatab ka täielikult vaktsineerituid. Sellele vaatamata tunnevad vaktsineeritud end olevat kaitstud.

Pärast positiivset koroonatesti tabas soome meest süütunne. Miks oli ta käinud raudteevagunis söömas, miks ei läinud kohe peale metsast tulekut testi tegema, kui mitut inimest on ta nüüd ohtu seadnud, kui paljude ettevõtjate elu on ta rikkunud nakatumistele järgnenud karantiininõuete tõttu.

Ta aitas kaasa koroona jälitusele ja nägi, kui raske töö see on. Väikses kohas, kus nakatumisi on vähe, läheb kõik kiiresti. Arst andis korralduse jääda isolatsiooni.

Järgmise nädala aja jooksul helistasid terviseametnikud regulaarselt ja küsisid tervise kohta. Suhtumine oli hoolitsev, soe ja julgustav. See on oluline, sest muidu muutub 10 isolatsioonipäeva ajal meel kurvaks.

Kodukohas Helsingis oli aga asi keerulisem. Koroonajälituse telefonikõne tuli alles mitme päeva pärast. Helsingi linn teatas juba juulikuus, et koroonajälitus on jooksnud umbe. Eriti imelik oli see, et koroonaäppi ilmus teade alles 6 päeva pärast nakkuse tuvastamist. Tekkis mõte, kas sellest äpist on üldse midagi kasu ja kas mingit koroonajälitust saab teha, kui tegevus on nii aeglane.

Samas on koroonajälituse ummistumise tõttu koroonaäpil viimasel ajal üha suurem tähendus. Seetõttu on kurb lugeda, et 700 000 soomlast on lõpetanud äpi kasutamise, kuna peavad seda mõttetuks.

Antud juhtumi puhul jäi nakkuse allikas täielikuks mõistatuseks. Samas tõusis lugupidamine koroonajälitajate töö suhtes. Seetõttu on soovitav anda rasket tööd tegevatele koroonajälitajatele igakülgset abi.

Tänutunne on ka vaktsiini suhtes, kuigi haigus tuli vahetult peale teise doosiga vaktsineerimist. Paljud ei saa siiani aru, kuidas vaktsiin töötab. Ükski vaktsiin aga ei anna sajaprotsendilist kaitset. Kaitse tekib siis, kui paljud inimesed on vaktsineeritud ning haiguse levik taandub.

Ilma vaktsiinita oleks võinud haigus kulgeda raskemalt. Halvemal juhul oleks tulnud jääda haiglasse ning haigusnähud oleksid kestnud kaua aega. Arvatavasti oleks ka nakkust rohkem edasi levitanud.

Loodetavasti vaibub pandeemia siis, kui piisavalt paljud on lasknud end vaktsineerida. Samas on hea meeles pidada, et isegi kaks doosi ei kaitse haigestumise eest. Seetõttu ei saa veel normaalset elu elada.