Afganistani peetakse maavarade poolest maailma üheks rikkamaks riigiks. Seal leidub eriti haruldasi metalle, mida kasutab kaasaegne tehnoloogia.
Afganistani maavarade väärtust hinnatakse 1-3 triljonile dollarile. Seal leidub kulda, hõbedat, vaske, rauda, plaatina, kroomi, liitiumi, alumiiniumi ja uraani, vahendab MTV.
USA geoloogia uurimiskeskuse andmetel on Afganistanis vaske 60 miljonit tonni, rauamaaki 2,2 miljardit tonni ning haruldasi metalle nagu kulda, hõbedat ja liitiumi 1,4 miljonit tonni. Haruldaste metallide poolest on Afganistan maailmas üks rikkamaid riike.
Metalle kasutab kaasaegne tehnoloogia, näiteks liitiumi kasutatakse akude tootmiseks. Elektriautode tootmiseks on samuti vaja haruldasi metalle. Afganistanis pole aga suudetud maavarasid kaevandada.
Varem pole Afganistani tahetud investeerida julgeolekuolukorra tõttu. Maavarade kaevandamine nõuab teevõrgu ehitamist, aga Afganistanis pole seda tahetud teha.
Soome on osalenud projektides, kus afgaane on õpetatud välja maavarasid otsima. Eesmärk on olnud turgutada Afganistani majandust. Soome toetusprojekt jätkus kuni kolmapäevani, mis see külmutati pärast seda, kui Taliban vallutas Kabuli.
Soome projekt algas Afganistanis 2013. aastal. Esimesed paar aastat toimusid koolitused Soomes. Seal osales 10-15 afgaani. Neil olid USA-st saadud seadmed, aga neid ei osatud kasutada.
Koolitus jätkus 2015. aastal Türgis Istanbulis. 2016. aasta maastikukoolitus toimus Iraanis. 2018. aastal projekt lõppes, aga seda otsustati jätkata ja selleks eraldas välisministeerium 1,2 miljonit eurot. Koolitustegevus viidi üle rohkem Afganistani.
Maavarade kaevandamiseks on vaja raha ning Hiina ja Venemaa on ilmutanud huvi Afganistani suhtes. Talibani delegatsioon on käinud Hiinas.
