Soomes on uute koroonajuhtumite arv eelmise nädalaga võrreldes veidi kasvanud. 31. nädalal (2.-8. august) teatati kokku 5017 uuest juhtumist, eelneval nädalal oli see 4618. Praegu levib koroonaepideemia peamiselt vaktsineerimata noorte täiskasvanute seas. Üle riigi tehti umbes 133 000 koroonatesti, millest 3,8 protsenti olid positiivsed, edastavad sotsiaal- ja terviseministeerium ning terviseamet värskes ülevaates.
COVID-19 juhtumite esinemissagedus kahe nädala jooksul (26. juuli-8. august) on 100 000 elaniku kohta 174 ja nakatumiskordaja on 1,35–1,40 (90-protsendilise tõenäosusega). Välismaalt sisse toodud nakatumisi oli eelmisel nädalal umbes 8 protsenti.
Eelmisel, 31. nädalal pandi karantiini rekordilised 9880 inimest, mida on üle 1500 rohkem kui eelneval nädalal. 23 protsenti uutest nakatumistest tuvastati isikutel, kes olid juba karantiinis. Proportsioon on ligikaudu sama kui nädalatel 29-30. Suur hulk karantiini pandud inimesi võib järgmisel nädalal nakatumiste arvu suurendada.
Esmatasandi tervishoiu töökoormuse olukord on jätkuvalt keeruline. Mõned piirkonnad teatavad ummikutest ja viivitustest isolatsiooni ja karantiini seadmisel. Nakatumiste avastamise rakendamisel on palju piirkondlikke erinevusi.
Üleriigiliselt tuvastati nakkuse allikas 54 protsendil juhtudest. Nakatumiste jälitamise koormus on tingitud nakatumiste arvu suurenemisest ja töötajate puudusest. Koroona jälitajad ei saa alati nakatunud ja kokku puutunud inimestelt kogu vajalikku teavet teiste potentsiaalselt ohustatud inimeste kohta.
Ligi 40 protsenti soomlastest täielikult vaktsineeritud
Soomes on umbes 68 protsenti elanikest saanud vähemalt ühe vaktsiinidoosi ja 39 protsenti elanikest on saanud terve vaktsiinikuuri ehk kaks vaktsiinidoosi. Hetkel on haiglaravi vajaduse osas pearõhk noortel täiskasvanutel ja vaktsineerimata patsientidel. Eriarstiabi koormus tervikuna on veidi leevenenud, kuid vajadus intensiivravi järele on võrreldes eelneva nädalaga suurenenud.
Ravipiirkondade enda teatel oli 11. augustil 2021 haiglaravil kokku 83 koroonapatsienti, neist 19 intensiivravi osakondades.
Epideemia olemus on muutunud: haigus levib praegu peamiselt vaktsineerimata noorte ja noorte täiskasvanute seas. Vaktsiinide katvuse suurenemisega ei põhjusta aga epideemia olukorra halvenemine ja nakatumise määrade suurenemine otseselt haiglaravi vajaduse suurenemist samamoodi nagu 2020. aasta sügisel või 2021. aasta kevadel epideemia kõrghetkedel, mil suurem osa elanikkonnast oli vaktsineerimata. Siiski suurendab juhtumite arv koormust esmatasandi tervishoiule ning sellega seoses on raske tagada sotsiaal- ja tervishoiutöötajate piisavat arvu ning patsientide järelravi.
Kogu vaktsiinikuur ehk kaks vaktsiinidoosi pakub väga head kaitset koroonaviiruse haiguse ja selle raskete vormide ning viirusevariantide eest. Elanikkonna kõrge vaktsineeritus vähendab tõhusalt haiglate ülekoormuse ohtu. Seetõttu on eriti oluline, et vaktsiinidoosid võetaks õigeaegselt, et vältida epideemia tõsiseid tagajärgi, nagu haiglaravi ja koroonast tingitud surmajuhtumite sagenemine.
Kogu epideemia ajal on 11. augustiks 2021 teatatud kokku 995 haigusega seotud surmast.
Epidemioloogilise olukorra ülevaade antakse kord nädalas. Seirearuanne avaldatakse neljapäeviti kell 10.00. Täna avaldatud epideemia seirearuanne ja varasemad aruanded on kättesaadavad terviseameti veebisaidil.
