Uuringud näitavad, et ligi 90 protsendil koroona vastu vaktsineeritutest tekivad mingid kahjulikud kõrvaltoimed. Soomes on jagatud ligi 6 miljonit vaktsiinidoosi.

Soome ravimiameti Fimea andmetel oli eelmise nädala teisipäeva seisuga tehtud 3128 teadet koroonavaktsiini kahjulike kõrvaltoimete kohta, neist raskeid kõrvaltoimeid oli 2001, vahendab MTV.

Tegelikkuses on aga teateid palju enam. Toodud number on ametlikult läbi vaadatud juhtumite arv. Koroonavaktsiini puudutavate juhtumite puhul antakse algul kiirhinnang ja siis võetakse kõigepealt ette raskemad juhtumid. Kokku on praegu järjekorras 8100 juhtumit, mis ootavad läbivaatamist.

Naised on teinud palju rohkem teateid kõrvaltoimete kohta kui mehed. On võimalik, et naised on usinamad teatajad.

Ligi 90 protsendil vaktsineeritutest ilmnevad leebed kahjulikud kõrvaltoimed nagu palavik, peavalu, lihasvalu ja väsimus. Raske kõrvaltoime on tõsine tervisekahjustus või surm.

Kõige enam teateid kahjulike kõrvaltoimete kohta on tehtud Pfizer-BioNTechi koroonavaktsiini kohta. See on seletatav asjaoluga, et seda vaktsiini on Soomes kõige enam kasutatud. Pfizeri vaktsiini on antud üle 4,5 miljoni doosi, Moderna ja AstraZeneca vaktsiine on antud kumbagi alla 600 000 doosi.

AstraZeneca puhul pole peamised kõrvaltoimed seotud tromboosidega. Peamised kõrvaltoimed on palavik, peavalu ja väsimus.

Fimea andmetel on tulnud koroonavaktsiinide kohta poole aasta jooksul samapalju teateid kõrvaltoimete kohta kui tuleb aasta jooksul kõigi teiste ravimite kohta kokku. 90 protsendil vaktsineeritutest on aga kõrvaltoimed olnud leebed.

Gripivaktsiinide kohta tuleb teateid kahjulike kõrvaltoimete kohta suhteliselt palju vähem kui koroonavaktsiinide kohta. Gripivaktsiine antakse aastas ligi 2 miljonit ja teateid tuleb mõnisada.

Koroonavaktsiinide puhul on tulnud nii numbriliselt kui suhtarvuliselt kõige enam teateid kahjulike kõrvaltoimete kohta. Sellele vaatamata soovitatakse koroonavaktsiini, kuna see on teadaolevalt ainus viis pandeemiast vabanemiseks.