Briti teadlased peavad rumaluseks praegust arengut, kus inimesi vaktsineeritakse koroona vastu mitmeid kordi aastas. Ühe aasta jooksul saavad paljud kolm doosi ja sellstki näib olevat veel vähe.

Briti rahvusringhäälingu BBC teadusajakirjanik James Gallagher küsis asja kohta teadlastelt. Vastused olid üllatavad.

„Me kaevame end väga sügavale auku, ja seda väga pikaks ajaks, kui arvame, et hoiame koroonat eemal igal aastal üle vaktsineerides,” ütles Edinburghi ülikooli immunoloogia professor Eleanor Riley.

Briti valitsuse vaktsiininõunik professor Adam Finn ütles, et inimesi muudkui üle vaktsineerides olukorras, kus mõnedes riikides puuduvad vaktsiinid sootuks on „veidi hullumeelne, mitte lihtsalt ebavõrdne, vaid lollus”.

Selleks, et mõista, kas inimesi on vaja pidevalt üle vaktsineerida, tuleb endale selgeks teha immuunsuse olemus. Immuunsüsteemi selgroo nakkuste vastu võitlemisel moodustavad antikehad ja T-rakud. Antikehad kinnituvad viiruse külge ja märgistavad nad ära, et organism oskaks neid hävitada. T-rakud omakorda saavad aru, millised rakud on organismis nakatunud ning need hävitatakse.

Viiruse toimemehhanism on tegelikult väga lihtne. Viirusel on kuulus ogavalk, mida on vaja selleks, et organismi siseneda. Lisaks vajab viirus veel 28 valku, et organismi rakkudes paljunema hakata. (Võrdluseks, inimese organismis on kokku ligi 20 000 valku).

Selleks, et aru saada, kumb on viiruse vastu parem, kas loomulik või vaktsiinidega saadud immuunsus, on vaja võrrelda nelja eri valdkonda.

ULATUS

Kui palju suudab immuunsüsteem viirusest õppida.

Haiguse läbipõdemine annab viiruse vastu ulatuslikuma immuunsuse kui vaktsineerimine. Ükskõik, kas oled saanud Moderna, Pfizeri või AstraZeneca vaktsiini, õpib organism märkama ainult ühte asja – ogavalku.

Ogavalk on viiruse puhul oluline, et selle vastu saada antikehad ja tulemused on olnud suurepärased, et hoida inimesi raskelt haigestumast. Aga on veel 28 valku, mis on olulised ja aitavad organismi T-rakkudel viiruse vastu võidelda.

„See tähendab, et kui oled haiguse läbi põdenud, siis on sul parem kaitse kõigi uute variantide vastu võrreldes sellega, kui sul on immuunsus ainult ühe oga vastu,” ütles professor Riley.

TUGEVUS

Kui hästi suudetakse vastu panna nakatumisele ja raskele haigestumisele.

Meil on teada juhtumid, kus inimesed on mitu korda haigestunud ja juhtumeid, kus inimesed on olnud vaktsineeritud ja ikka haigestunud.

„Kummalgi juhul ei saavutata täit kaitset haigestumise vastu, aga mõlemal juhul on inimene kaitstud raske haigestumise eest,” ütles Bristoli ülikooli professor Adam Finn.

Antikehade tase on kuu aega pärast haigestumist enamasti kõrgem vaktsineeritutel kui haiguse läbipõdenutel. Samas on suur erinevus nende puhul, kellel puudusid haigusnähud ja neil, kes põdesid raskelt.

Kõige tugevam immuunsus kujuneb välja neil, kes põdesid haigust ja keda seejärel vaktsineeriti. Praegu oodatakse tulemusi, kuidas on siis, kui oli vastupidi, et kõigepealt vaktsineeriti ja siis põeti haigust.

KESTUS

Kui kaua kaitse kestab?

Antikehade tase ajas langeb, kuigi see ei pruugi olla oluline näitaja raske haigestumise ärahoidmiseks. Inimese immuunsüsteem jätab viirused ja vaktsineerimised meelde ja suudab reageerida kiiresti nakatumise korral.

Organismis on „mälu T-rakud” ja B-rakud, et toota kiiresti vajalikke antikehi. Praegu on teada info immuunsuse kohta enam kui aasta pärast haigestumist ja ka vaktsiinid peaks andma pikaajalise kaitse. Samas on kaitse püsivust veel vaja lähemalt uurida, ütles Londoni Imperial College’i professor Peter Openshaw.

ASUKOHT

Kus on organismis immuunsus?

See on oluline. On terve antikehade kogum (tuntud kui immunoglobuliin A) ninas ja kopsudes, võrreldes sellega (immunoglobuliin G), mis on veres.

Neist esimene on nakkuse puhul olulisem tõke. Loomulik nakatumine, mis on tõenäolisemalt ninas kui süst käevarre peal, on parem antikehade allikas, mistõttu töötatakse välja nina kaudu manustatavaid vaktsiine.

Oxfordi ülikoolis T-rakkudega tegelev professor Paul Klenerman ütles, et antikehade asukoht mängib rolli isegi siis, kui tegemist on sama viirusega, seetõttu on suur erinevus loomulikul teel ja vaktsiinidega saadud immuunsuse vahel.

Mis sellest kõigest järeldada loomulikul teel ja vaktsiinidega saadud immuunsuse kohta?

On tõendid selle kohta, et täiskasvanud inimesed, kes pole vaktsineeritud, saavad parema immuunsuse, kui lasevad end vaktsineerida, seda isegi siis, kui on haiguse läbi põdenud.

Aga on kaks olulist küsimust:

• Kas vaktsineeritud täiskasvanuid tuleb muudkui üle vaktsineerida, või kas piisab kokkupuutest viirusega?
• Kas lapsi peab üldse vaktsineerima, või tagab pidev kokkupuude piisava kaitse?

Pideva immuunsuse täiendamise idee pole radikaalne, kui arvestada mõnesid teisi viiruseid (RSV) ja muid, külmetushaigust põhjustavaid koroonaviiruseid. Iga uus kokkupuude viirusega täiendab immuunsüsteemi ja see kestab kuni kõrge eani, mil immuunsüsteem hakkab nõrgenema ning nakkushaigused muutuvad ohtlikuks.

Bristoli ülikooli professor Adam Finn leiab, et seda pole veel suudetud tõestada, aga on võimalik, et lasta viirusel levida ja inimestel sellega kokku puutuda on lihtsam ja odavam lahendus kui terve elu inimesi vaktsineerida. Pidev vaktsineerimine võib professor Finni väitel tekitada nõiaringi, millest ei pääsegi enam välja, ja pole teada, kas see on üldse vajalik.

Professor Finni väitel on laste puhul juba näha, et 40-50 protsenti on koroonaviiruse nakkusega kokku puutunud ning enamus neist polnud isegi haiged või eriti haiged.

Ent on ka vastuargumente. Professor Riley toob laste puhul välja nn pika COVID-i, ja professor Openshaw toob välja mõnede inimeste elundite kahjustused haiguse tüsistusena.

Professor Riley väitel võib lastele tulla kasuks immuunsuse täiendamine läbi vaktsineerimise. Aga samas tuleb mõelda ka sellele, et inimesi niisama ei hirmutataks, selle asemel et anda neile kindlustunne. Praegu pannakse inimesi liialt muretsema, leiab professor Riley.

Samas, kui nakatumiste arv muudkui kasvab, siis ei pruugi jääda muud võimalust, kui pidev vaktsineerimine. Aga nagu ütles professor Klenerman, siis annab ka viiruse pidev levik vajaliku immuunsuse täiendamise efekti.

https://www.bbc.com/news/health-58270098