Elu naaseb tavapärastesse rööbastesse, mitte mingisse „uude normaalsusse”, väidab Soome terviseameti terviseohutuse osakonna juhataja Mika Salminen.
Kui koroonakriis alguse sai, siis hakati rääkima nn uuest normaalsusest. Uus normaalsus hakkaks kehtima siis, kui nakatumised on saadud kontrolli alla ja piiranguid on võimalik leevendada. Seda pole aga öeldud, mida see nn uus normaalsus täpselt tähendab. Uuest normaalsusest on eriti rääkinud poliitikud, vahendab Iltalehti.
Terviseameti teadusprofessor Mika Salminen ütles, et ta on kogu aeg imestanud, mida see nn uus normaalsus tähendab. Salminen leiab, et mida aeg edasi, seda rohkem koroonaga seotud meetmeid kaotatakse – maskid kaovad, samuti distantsi hoidmine, ja ka kätehügieen läheb vanasse normaalsusse tagasi.
„Kui pandeemia on läbi, siis läheb elu tagasi vanadesse rööbastesse,” ütles Salminen, „kuigi tahaks loota, et hügieenist peetakse rohkem lugu ja haigena enam tööle ei minda.”
Salminen hindab koroonapandeemiat ajaloo perspektiivis. Sarnased nakkushaigused on ennegi inimkonda tabanud. Seetõttu on raske uskuda, et just see pandeemia keerab elu maailmas pea peale.
Praegu on pandeemia aga selles järgus, et normaalsest elust on veel vara unistada. Kahjuks ei olda veel selles punktis, tunnistab Salminen. Peab olema valmis selleks, et pandeemia annab tagasilöögi. Sarnased asjad on juhtunud teistes riikides.
Pandeemia ajal on suurim oht olnud see, et meditsiinisüsteem koormatakse üle ja kõiki haigeid ei suudeta enam ravida. Praegu on olukord parem ses osas, et riskigruppi kuuluvad inimesed on ära vaktsineeritud. Vaktsiinid ei kaitse aga kaugeltki kõiki inimesi. Vanad ja haiged inimesed on jätkuvalt ohus. Seetõttu tuleks hooldekodudes kaotada piiranguid väga ettevaatlikult. Võib arvata, et koroonasurmasid tuleb veel, sest viirus pole maailmast kadunud.
See on elu, keegi meist pole igavesti noor, leiab Salminen. Praegu on aga kõige enam nakatumisi noortel, paarikümneaastastel inimestel. See viitab aktiviseerunud ööelule.
Koroona levib enamasti siis, kui inimesed on teineteisega kontaktis ja kui samal ajal räägitakse palju ning kõva häälega. Nõnda võib viirus levida aerosoolide või piiskadena. Mida kauem kontakt kestab, seda paremini viirus nakkab.
Lootus võimalikult normaalsest elust võib täituda siis, kui on vaktsineeritud võimalikult palju inimesi. Võimalikult palju inimesi saab vaktsineeritud siis, kui inimesed oma vaktsiinikuuri läbi teevad. Paljud on aga oma vaktsineerimisi suvepuhkuste tõttu edasi lükanud. Samas on palju ka selliseid, kes laseks end kohe vaktsineerida, kui võimalik.
Tänase, 12. juuli seisuga on saanud esimese vaktsiinidoosi 62,4 protsenti soomlastest ja mõlemad doosid 24,4 protsenti soomlastest. Kui kõik läheb nagu plaanitud, siis augustis-septembris on lootust, et elu pöördub normaasemaks. Kui aga inimesed jätavad oma vaktsineerimised sügise peale, siis lükkub ka normaalsus edasi.
Soome terviseameti andmetel annavad praegused vaktsiinid kaitse ka uute mutatsioonide vastu, aga vaktsiinide efektiivsus võib uute mutatsioonidega väheneda. Veel pole teada, kui kaua vaktsiinide antav immuunsus kestab, kuna vaktsiine on kasutatud väga lühikest aega.
On võimalik, et koroona uued mutatsioonid muudavad olukorda. Sellisel juhul on vaja lasta end veel täiendavalt vaktsineerida vaktsiinidega, mis annavad kaitse ka uute mutatsioonide vastu. Salmineni väitel on kolmas doos veel lahtine küsimus. Tema väitel müüksid ravimifirmad seda hea meelega igal aastal. Samas valmistutakse olukorraks, kus vaja läheb ka kolmandat doosi. Selle vajalikkuse kohta on vaja veel lisauuringuid, märgib Salminen.
https://www.iltalehti.fi/terveysuutiset/a/6e433208-821b-4dbc-b25a-6c9b1e4f0b02
