Soome terviseameti peaarst Hanna Nohynek ütles, et vaktsiinid kaitsevad ka nakatumise ja nakkuse levitamise eest.

Nohynek ütles, et esimene doos kaitseb „mõõdukalt” ja teine doos „eriti hästi” nakkuse edasi levitamise eest. Samas tunnistas ta, et kõik sõltub inimesest, vahendab MTV.

Nii nagu muidu koroona puhul, on ka vaktsineeritute seas nn superlevitajad. See, kui palju keegi viirust edasi levitab, on individuaalne. Samuti on individuaalne see, kui palju tekib antikehasid ja kui palju eritub viirust.

Nohyneki väitel näitab värske Iisraeli uuring, et ükski 146 kahe doosiga vaktsineeritud ja koroonaga nakatunud isikust ei levitanud viirust edasi. See näitab, et pärast kahte vaktsiinidoosi on edasine nakatamine vähene, kuigi inimene ise on nakatunud.

Teisalt on Nohyneki väitel tuvastatud Kanta-Hämes, et täielikult vaktsineeritud inimesed nakatusid ja levitasid viirust edasi.

Soome põlissoomlaste esimehe asetäitja Riikka Purra ütles, et on koroonapassi vastu seetõttu, et vaktsiinid ei kaitse nakatumise ja nakkuse edasi levitamise eest. Purra sõnul ei hoia viirus ära nakatumist ega nakkuse levikut, mistõttu pole koroonapassil mõtet.

Nohynek aga sellega nõus ei ole. Tema väitel kaitseb vaktsiin siiski osaliselt nakatumise eest ja kaks doosi kaitseb küllalt hästi ka nakkuse levitamise eest.

Nohyneki väitel kaitsevad Soomes kasutusel olevad vaktsiinid pärast esimest doosi 35 protsendi ja pärast teist doosi 70 protsendi ulatuses Delta mutatsiooniga nakatumise eest. Koroona puhul on aga olulisem vaktsiini poolt antav kaitse raskekujulise, haiglaravi nõudva haigestumise eest. Kõik Soomes kasutusel olevad vaktsiinid kaitsevad haiglaravi nõudva haigestumise eest 90 protsendi ulatuses.

Nohynek tunnistab, et üksikisikul võib olla raske orienteeruda vaktsiini-teemalistes uuringutes. Veel kolmapäeval oli aga terviseameti veebis üleval teade, et „veel ei teata täpselt, kuidas mõjutavad vaktsiinid koroonaga nakatumist”.

Kõigele vaatamata peab Nohynek koroonapassi õigeks asjaks. See on põhjendatud nüüd, kus osa elanikkonnast on vaktsineerimata. Hiljem, kui enamus on vaktsineeritud, võib küsida, kas seda on vaja.

Meditsiiniliselt on koroonapass õigustatud ja nii on ka näiteks Prantsusmaal, Taanis ja Iisraelis tehtud. Samas tuleb tuvastada põhiseaduse seisukohalt, mis on Lääne demokraatias lubatud.