Koroona Delta variant levib ka vaktsineeritute seas ja nad haigestuvad, selgub värskest Briti uuringust. Seetõttu soovitab Soome juhtiv arst piirangute kehtestamist.
Ettevaatusabinõud on vajalikud, et piirata nakkuse levikut, ütles terviseameti peaarst Hanna Nohynek. Tema väitel on vaja avalikus kohas kanda näomaski. Maski tuleks kanda ka siis, kui vaktsineeritud inimene puutub kokku vaktsineerimata või osaliselt vaktsineeritud inimesega, vahendab Yle.
Raskete, haiglaravi vajavate haigusjuhtude eest peaks aga vaktsiinid andma kaitse. Muretsema paneb aga see, et Delta variant levib rohkem osaliselt vaktsineeritud inimeste seas, erinevalt koroona varasematest variantidest, mille eest kaitses ka üks vaktsiinidoos. Kahe doosiga on inimene raske haiguse eest kaitstud, aga ta võib nakkust edasi levitada.
Iisraelis levib koroona Delta variant juba nende inimeste seas, kes on saanud kaks vaktsiinidoosi. Sama olukord oli Kanta-Häme keskhaiglas, kus suri 17 inimest. Haigla töötaja haigestus vaatamata kahele vaktsiinidoosile ja levitas seda enda teadmata osakonnas edasi. Valdav enamus nakatunutest olid saanud vaid ühe vaktsiinidoosi.
Koroona Delta variandi tõrjumine vajab kolm ja pool korda enam antikehi kui see oli koroona varasemate variantide puhul vajalik. Seetõttu kaitsevad vaktsiinid selle variandi eest kehvemini.
Üks vaktsiinidoos annab uuringute väitel 49-protsendilise kaitse Alfa variandi (ehk Briti variandi) vastu, aga ainult 35-protsendilise kaitse Delta variandi vastu. Algse koroona vastu kaitses esimene vaktsiinidoos 60 protsendi ulatuses. Teine doos annab koroona mutatsioonide vastu 79-89-protsendilise kaitse ja algse koroona vastu lausa 99-protsendilise kaitse.
Koroona vaktsiinid kaitsevad haiguse kergete vormide eest kehvemini kui raske vormi eest. See tuleb asjaolust, et organism võitleb viiruse vastu eri viisil. Koroonaviirus tungib organismi limaskestade kaudu. Antikehad aitavad viiruse levikut peatada. Viirus ei pääse organismi, kui limaskestadel on piisavalt antikehi. Siis on tegemist haiguse kerge vormiga.
Kui aga viirus tungib organismis edasi, võitlevad viiruse vastu rakkude kaitsemehhanismid. Rakkudes tekivad põletikud, mille abil tõrjub organism viirust. Kui see kaitse peab, siis rasket haigust ei tule.
Sellised raku tasemel kaitsemehhanismi aitavad praegu kõigi viirusevariantide vastu. See tähendab, et koroona variandid pole veel suutnud murda raku tasemel kaitsemehhanismi. Sellist varianti on kardetud, aga sellist pole veel tekkinud. See on aga võimalik. See tuleneb viiruse arengust, mis on juhuslik.
Mingi aja pärast tulevad turule uued vaktsiinid, mis kaitsevad ka viiruse variantide vastu. Siis arutatakse, kas vaktsineerima peaks regulaarselt, näiteks igal aastal. Kõik sõltub sellest, kui kiiresti viirus muteerub ja mida vaktsineerimistega tahetakse ära hoida.
Praegused vaktsiinid aitavad pikka aega, kui eesmärgiks on hoida ära raskeid haigusjuhtumeid ja surmasid ning kaitsta meditsiinisüsteemi. Kui aga eesmärgiks on ära hoida kõik nakatumised, siis on vaja pidevalt uusi vaktsiine ja doose.
Koroona ja mutatsioonide ning vaktsiinide mõju kohta pole Nohyneki väitel veel piisavalt infot, seetõttu veel ühest lahendust pole. Selge on see, et üks doos ei kaitse piisavalt hästi Delta variandi vastu. Samas poleks vaja anda kolmandaid doose, sest vaktsineerimise eesmärk on ära hoida rasked haigusjuhud ja surmad. Selleks on kaks doosi täiesti piisavad.
Samas on Nohyneki väitel tellitud Soome vaktsiine ka kolmanda doosi jaoks. Praegu on veel lahtine, kellele need antakse. Vaja on rohkem teavet, kellele need on vajalikud ja millal.
https://yle.fi/uutiset/3-12018746
