Maailmas räägitakse, et mRNA vaktsiinid (Pfizer ja Moderna) aitavad nn pika COVID-i haigusnähtude vastu. Ka Soomes on inimesi, kes väidavad, et vaktsineerimisest oli abi.
Turu ülikooli neuroloogia emeriitprofessor ja peaarst Risto O. Roine räägib, et praegu on veel liiga vähe uurimismaterjali vaktsiinide mõju kohta pika COVID-i vastu. Teaduslikult pole veel ära tõestatud, et vaktsiinid pika COVID-i vastu aitaksid, vahendab MTV.
33-aastane soomlane Ristomatti põdes koroonat eelmise aasta sügisel. Varem intensiivravi hooldajana töötanud mees oli enne täiesti terve ja sportlik. Pärast haiguse põdemist naasis ta tööle, aga siis novembris tulid haigusnähud tagasi. Pika koroona tunnused olid haistmismeele kadumine, lihasvalu ja võimetus taluda pingutust.
Kevadel sai Ristomatti AstraZeneca vaktsiini, aga sellest polnud haigusnähtudele mingit mõju. Soome terviseameti soovituse kohaselt enam AstraZeneca vaktsiini alla 65-aastastele ei anta. Seetõttu sai mees mRNA-põhise Pfizeri-BioNtechi vaktsiini teise doosina. Sellel viimasel vaktsiinil oli suur mõju. Pärast vaktsineerimist olid paar päeva kõrvaltoimed, aga siis mõne nädala jooksul kadusid kõik haigusnähud. Haistmismeelega on endiselt probleeme, aga pärast vaktsineerimist on saanud juba sporti teha.
Lisaks suudab Ristomatti suure nõuga sauna vett kanda, see on täiesti erakordne võrreldes võimekusega enne vaktsineerimist. Pärast vaktsineerimist läks elu palju kergemaks. Pole aga teada, kui pikalt vaktsiini mõju kestab. Viimastel nädalatel on kehv enesetunne pärast trenni tagasi tulnud, aga see ei kesta enam nii kaua kui varem. Vähemalt mõneks ajaks oli vaktsiinist abi.
44-aastane Turu naine Johanna põdes koroonat enne jõule. Kevadel ilmnesid pika koroona nähud. Need haigusnähud olid köha, õhupuudus, surve rinnus, ülaseljavalu ja iiveldus. Nähud muutusid kevade jooksul leebemaks, aga enne vaktsineerima minekut oli tal tugev ülaseljavalu, õhupuudus ning tundlikkuse puudumine mitmel pool kehas.
Naine läks vaktsineerima. Pärast seda oli kuumatunne ning üsna tugevad lihas- ja liigesevalud. Pärast vaktsineerimist aga kadusid ülaseljavalud ning hingata oli kergem. Keha tundlikkus taastus, aga haigusnähud tulid tagasi 3-4 nädala pärast. Nüüd ootab naine teist vaktsiinidoosi, mille saab järgmisel kuul. Ta loodab, et pärast teist doosi haigusnähud kaovad.
Vaktsiinidest abi saanud soomlased arvavad, et see polnud nn platseeboefekt. Kuidagi on vaktsiin nende organismi mõjutanud. Johanna räägib, et enesetunne läheb paremaks, aga väga aeglaselt. Samas pole teada, kas see oli vaktsiinist, või lihtsalt nähud kaovadki aja jooksul.
Vaktsiinide mõjust nn pikale koroonale on olnud viiteid ka mujalt maailmast. Näiteks kirjutas USA väljaanne Washington Post 36-aastasest Ariannast, kes kannatas 8 kuud pika koroona käes. Nähud olid higistamine, väsimus, unetus, aju-udu ja lihasvalud. Nähud aga kadusid 36 tundi peale vaktsineerimist ja pole enam tagasi tulnud.
Briti väljaanne Inews kirjutas arstina töötavast David’ist, kes põdes koroonat ja tal olid pika koroona nähud. Ta sai nähtudele leevendust vaktsineerimisest. Nüüd arvab ta, et vaktsineerima peaks iga kuu, et organism teeks nö restardi.
Turu ülikooli neuroloogia emeriitprofessori Risto O. Roine arvates võib vaktsiinidest tõepoolest abi olla. Ta ütles, et seni on ta pidanud vähetõenäoliseks, et vaktsiinidest võib abi olla, aga kui nii paljud inimesed sellest räägivad, siis võib see tõele vastata. 30-40 protsenti mRNA vaktsiini saanutest on märkinud, et pärast seda läks enesetunne paremaks. Samas on 15-20 protsendil läinud enesetunne pärast vaktsineerimist kehvemaks. Ülejäänud vahet ei märganud.
Roine samas rõhutab, et praeguseks on vaktsiinide mõju pikale koroonale veel väga vähe uuritud ja tegemist võib olla nn platseeboefektiga. Vaktsineerimine võib käivitada nn platseeboefekti. Samas võiks pika koroona patsientidel soovitada lasta end vaktsineerida. Pole mingit põhjust arvata, et pika koroonaga ei peaks laskma end vaktsineerida.
