Neljal Inglismaal elaval Nottinghami piirkonna mehel kujunes pärast koroona vastu AstraZeneca vaktsiiniga süstimist välja eluohtlik Guillain-Barré sündroom.
Guillain-Barré sündroom põhjustab halvatust ja koledaid valusid. Nottinghami piirkonnas vaktsineeriti AstraZeneca vaktsiiniga ligi 700 000 inimest, vahendab Daily Mail.
Nüüd selgitatakse välja, kas ja kui palju esines vastavat sündroomi mujal riigis. Sarnast seost vaktsiini ja sündroomi vahel on täheldatud ka Indias ja Austraalias, kus samuti kasutatakse AstraZeneca vaktsiini. Seda sündroomi esineb harvadel juhtudel ka papilloomviiruse HPV ja gripivaktsiini puhul.
AstraZeneca vaktsiin, mida antakse kaks doosi, on seotud ka trombooside ega vereklompide tekkega noortel inimestel. Seetõttu ei soovitata AstraZeneca vaktsiini Ühendkuningriigis alla 40-aastastele inimestele. Teine laialt kasutatav Pfizeri vaktsiin võib aga noortel inimestel põhjustada südamepõletikku.
Guillain-Barré sündroomi peale vaktsineerimist on kirjeldatud kahes eraldi uuringus, mis on avaldatud teadusajakirjas Annals of Neurology. See sündroom tekib tavaliselt põletiku tagajärjel ning esineb tavaolukorras ühel inimesel 100 000 hulgas. India arstid on seda sündroomi aga viimasel ajal tuvastanud kümme korda sagedamini.
Nottinghami juhtumite puhul avaldus sündroom 11-22 päeva peale vaktsineerimist. Kõik neli meest olid vanuses 20-57. Ühel mehel puudusid varasemad tervisehädad. Ülejäänud meestel oli haavandiline jämesoolepõletik, astma ja kõrge vererõhk. Mitte ükski neist polnud põdenud koroonahaigust. Neid raviti antikehade ja hormoonpreparaatidega.
Teadusartikli autor, Nottinghami ülikooli neuroloog dr Christopher Allen märkis, et haiguse seos vaktsiiniga pole täielikult tõestatud, see võis olla ka puhas juhus. Küll aga oleks vaja vaktsineerituid pärast vaktsiini saamist rohkem jälgida.
Haigestumine võib olla ka reaktsioon koroonaviiruse SARS-CoV-2 ogavalgule, mis paneb organismi omaenda närvirakke ründama. Kui haiguse põhjustaja on AstraZeneca vaktsiin, siis tähendab see, et organism reageeris vaktsiinis olevatele ogavalkudele.
Pfizeri ja Moderna mRNA vaktsiinid ei sisalda neid ogavalke, seetõttu pole nende puhul sündroomi täheldatud.
Teine teadustöö on läbi viidud Indias, kus tuvastati 7 Guillain-Barré sündroomi juhtu. Kõik juhtumid avaldusid kuni kaks nädalat peale AstraZenecaga vaktsineerimist. Haiguse juhtumeid esines 10 korda enam kui tavaliselt.
Nelja juhtumi puhul olid haigestunuteks naised vanuses 40-70. Neist 3 vajasid hingamisaparaati. Näo- ja peanärvide kahjustus esines 4 patsiendil.
Uuringu autorite hinnangul võis haiguse põhjustada koroonavaktsiin. Varasemast on teada ka see, et koroonahaigus ise võib samuti põhjustada Guillain-Barré sündroomi.
https://www.dailymail.co.uk/news/article-9712333/Four-Brits-develop-Guillain-Barr-syndrome-just-days-having-AstraZenecas-Covid-jab.html
