Praegu 35-aastase mehe vanemad on juba 9 aastat võidelnud selle nimel, et poeg saaks ravile, aga kohaliku valitsusasutuse soovistustest hoolimata pole see õnnestunud. Mees elab Kouvola ligidal metsas telgis.

Ajal, kui poeg käib oma süstimisjälgedest üles paistetatud käsi kohalikus tervisekeskuses ravimas, koristavad tema vanemad metsas telgi ümbrust. Sealt leiab nii ravimikarpe, süstlanõelte pakke kui tabletitükikeksi. Mehe vanemad teevad seda selleks, et teised metsas liikujad ohtu ei satuks, vahendab Yle.

Mees on sattunud telki elama pika sündmuste ahela tagajärjel. Ta on olnud praktiliselt ilma abita alates 2012. aastast. Mehe isa kaebas poja ravita jätmise kohta kohalikule valitsusasutusele (AVI), aga otsus tuli alles kahe aasta pärast 2014. aastal. Siis oli juba liiga hilja.

Mees, kes palub enda kohta kasutada nime Pepsi ei soovinud ise intervjuud anda. Tema vanemad tahaksid teda aidata, aga mingeid võimalusi pole.

Pepsi lapsepõlv oli vanemate väitel õnnelik – tal olid armastavad vanemad, toetav pere, käis läbi vanavanematega. Pepsi oli noorena jäähokilootus, ta noppis oma vanusegrupis parima mängija auhindu. Koos võistkonnaga võideti rahvusvaheline turniir.

Isa väitel on poja jaoks hoki tähtis tänaseni. Samuti ema. Põhikooli lõpuklassides aga otsustas poiss hokiga lõpu teha. Vanemad ei saanud sellest aru, aga nõustusid poja valikuga. Isa ütleb, et poiss oli küll andekas, aga liiga tundlik hoki jaoks. Hoki asemele tulid suitsud, alkohol ja uued sõbrad.

Pärast hakkas poiss narkootikume proovima. Kõik see lõppes 20 aastat hiljem Kouvola metsas telgis. 2021. aasta aprillis tõsteti ta kodust välja. Pepsi märkas poest tulles, et tema korteri lukud on vahetatud. Väljatõstmisest oli kirja teel teada antud, aga ta ei tahtnud kirju avada.

Pärast kodust väljaviskamist elas Pepsi paar ööd politsei arestimajas. Pärast seda organiseeris kohalik kriisiabi talle öömaja hotellis. Sotsiaaltöötajad tahtsid tema elu korraldada, aga temaga ei saadud ühendust.

Pepsi veetis ööd sõprade juures ja isegi sõprade keldriboksides. Lõpuks ei vastanud sõbrad enam tema kõnedele, mistõttu jäi ta aprillis ööseks pargipingile. Tal hakkas nii külm, et kutsus endale ise kiirabi ja pääses alajahtumise tõttu ravile Põhja-Kyme haiglasse.

Pärast seda kutsus Pepsi vanemate väitel endale ise politsei, et pääseda ööseks arestimajja.

Kriisiabi korraldas mehele tervisekontrolli Põhja-Kyme haiglas. Arst kirjutas talle saatekirja psühhoneuroloogiahaiglasse, kus hakati tervist jälgima. Pärast seda oleks saanud teha tuleviku tarbeks raviplaani.

Jälgimine aga lõppes paari päeva pärast, kui külmaga väljas olnud Pepsil tekkis kopsupõletik, mida raviti Kymenlaakso keskhaiglas Kotkas. Kui ta tervenes, ei soovinud ta enam tervise jälgimisega jätkata.

Emadepäeva nädalal sai Pepsi koha Kouvola võõrutusraviosakonnas. Nädala lõpus aga tekkis seal tüli ühe teise kliendiga, mille tulemusel visati mõlemad sealt välja. Ilma öömajata jäänud Pepsi sai sõbralt telgi, mille ta püstitas metsa Kouvola keskuse ligidale. Esimesel ööl sai Pepsi telgis märjaks, kuna oli unustanud panna telgi tipus olevale sääsevõrgule peale katte ja vihm sadas sisse.

Korteri saamine on Pepsile raske, kuna ta käitub narkootikumide tarvitamise tõttu kodus agressiivselt ja vägivaldselt. Ta on vanemate väitel lõhkunud muu hulgas uksi, akna, tualetipoti ja põhjustanud tahtlikult tulekahju, mida päästjad käisid kustutamas.

Pepsil on kaelas täitemenetlus ja võlg on üle 10 tuhande euro. Oma viimases korteris sai ta elada vaid pool aastat. Pepsi ei suudakski vanemate väitel iseseisvalt elada, tema võimekus on lapse tasemel. Ta elab isa väitel ainult tänases ja homses päevas. Korterit ei suuda ta omale muretseda.

Kymenlaakso sotsiaalosakonna info kohaselt pole võimalik sellises olukorras olevaid narkosõltuvuses inimesi aidata. Neile ei saa eluaset anda. Isegi kodututele pole hetkel pakkuda kohta, kus nad saaks käia magamas ja pesemas. Sellises olukorras on püütud leida koht mõnes majutusasutuses.

Sotsiaalosakond teab, et sellises olukorras kodutud narkosõltuvuses inimesed elavad oma sugulaste või sõprade juures. Lisaks on kuulda olnud teistegi telgis elajate kohta.

Pepsi suurim probleem on opioidisõltuvus. Opioidid on tugevad valuvaigistid. Üks sellistest opioididest on ravim nimega Subutex, mida Pepsi ostab tänavadiileritelt.

Opioidid loovad hea enesetunde ja kaotavad valu. Emotsionaalne pinge samuti väheneb. See on põhjus, miks see aine tekitab nii kergesti sõltuvust.

Opioidid kahjustavad kesknärvisüsteemi tegevust ja võivad suures koguses tarbituna sulgeda hingamisteed, mistõttu ei saa ainet tarvitanu enam hingata. Surm saabub tavaliselt une pealt.

Pepsi ema näitab pilti, kus on näha, kuidas poeg magab poolenisti telgis, jalad väljas. Ema arvas seda pilti nähes, et poeg on surnud. Ta on mõelnud, et see oleks kõigile parim lahendus. Vanemad kannatavad ja poja elu on nagu põrgus, räägib ema.

Opioidid põhjustavad väga raskeid võõrutusnähtusid. Nende võõrutusnähtude hulka kuuluvad näiteks tungiv soov saada ainet, rahutus, pisaratevool, iiveldus ja tugev nohu.

Sõltuvuses inimese jaoks on kõige olulisem nende võõrutusnähtude ärahoidmine või leevendamine. Võõrutusnähud võivad tekkida juba nädal peale aine tarvitamist.

Pepsi ostab Subutexi tänavadiilerite käest. Isa väitel süstib Pepsi ainet veresoonde. See ravim pole mõeldud soonesiseseks tarvitamiseks, aga mõju on nõnda tarvitades kiirem ja tugevam.

Pepsi käevarred on juba nii ära torgitud, et ta süstib end käeselga. Nüüd on käed nii paistes, et vajavad ravi. Aineid süstides on alati oht saada mõni nakkus nagu HIV või C-hepatiit. Soome terviseameti andmetel on ligi 75 protsendil süstivatest narkomaandiest organismis C-hepatiidi antikehad. Lisaks võib süstides organismi sattuda baktereid või seeni. Subutexi süstimisega kaasneb põletiku oht.

Narkokuritegude hulk on Soome kaguosas viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud. Alates 2019. aastast on kasv olnud 52 protsenti. See on suurem kui mujal Soomes. Politsei poolt registreeritud kuritegevus on vaid osa kõigist kuritegudest.

Kergesti sõltuvust tekitav ravim Subutex on diileritele nagu kuld ja Pepsi-sugused sõltlased on kõige ihaldusväärsemad kliendid. Ühe kasutaja probleemid aga põhjustavad peavalu paljudele. Pepsi vanemad räägivad, et sõltuvus põhjustab neile palju kannatusi. Vanemad on mõelnud, et vajavad ka ise psühholoogilist abi.

Pepsi vanemad on aastaid kannatanud poja ähvarduste ja väljapressimise käes. Praegugi maksavad vanemad kinni poja retseptiravimid ja annavad talle igal nädalal taskuraha, et ta saaks aineid osta.

Võõrustusnähud põhjustavad Pepsile raevuhoogusid, mis võivad olla ümbritsevatele ohtlikud. Vanemad hoiavad iganädalase raha samal tasemel, et aine kasutamine ei suureneks. Pepsi ei tea, kus tema vanemad elavad, talle on vanemate suhtes kehtestatud vägivalla tõttu lähenemiskeeld.

Vanemad räägivad, et on ummikus. Mõlemad on pensionieas, aga on pidanud naasma tööle, et majanduslikult toime tulla. Isa on tööl põhikohaga. Ta on mõelnud kolimise peale mõnda teise kohta. Vanemad kardavad, et kui Pepsile raha ei anna, siis ta röövib mõnd memme tänaval või paneb toime muid kuritegusid. Siiani pole seda juhtunud.

Pepsi olukord sai vanematele teatavaks, kui nad nägid poja kiirlaenude arveid ligi 15 aastat tagasi. Siis elas poeg veel vanemate juures ja kutsekool oli jäänud pooleli. Oli suvepuhkus ja vanemad olid posti saabumise ajal kodus. Pepsi ei jõudnud meeldetuletuskirju enne ära peita, kui vanemad neid nägid.

Pepsi tunnistas vanematele, et on Subutexist sõltuv. 2007. aasta sügisel käis ta esimest korda võõrutusravil. See jäi aga kolme nädala pärast pooleli.

Ravist oli aga niipalju abi, et Pepsi pääses tööle kivitehasesse ja hakkas uuesti hokit mängima. Tööl pidas ta vastu kaks nädalat ja hokit mängis kaks kuud.

Aastal 2008 kulutas Pepsi vanemate asju müües raha narkoainete peale. Üks vägivaldne juhtum viis noormehe kohtusse. Selliseid juhtumeid tuli hiljem palju.

Asendusravi algas järgmisel aastal, aga narkoaine kasutamine jätkus. 2011. aasta maikuus lõppes aga asendusravi, kui Pepsi oli kliinikus agressiivne ja talle antavast ravist keelduti. 2011. aasta novembris leiti talle Savonlinnas võõrutusraviks koht asustuses nimega Tosi paikka. Ravi katkes aga 2012. aasta suvel. Pepsi tahtis oma kodulinna tagasi, vaatamata sellele, et ravi oli kulgenud edukalt.

Vanemate väitel aga ei soovinud Kouvola võõrutuskliinik K-klinikka Pepsiga tegeleda, kuna tema varasem käitumine oli olnud agressiivne. Pepsi lahkus Savonlinnast lootuses abi saada Kouvolast, aga see ei õnnestunud.

Pepsi isa kaebas asja kohta kohalikule valitsuasutusele (AVI) ja kaebus tiirles ametkondades kaks aastat. Kui otsus lõpuks tuli 2014. aastal, siis said Pepsi arst, Kouvola linn ja K-klinikka noomida. Pepsile oleks tulnud abi anda. Vanemad on juba 9 aastat otsinud pojale abi, aga see pole õnnestunud.

Kohaliku valitsusasutuse kirja kohaselt ei saa kliendi vägivaldus olla takistuseks abi andmisel. Lisaks on Pepsil olnud probleeme öömaja leidmisega, mida Kymenlaaksos pole suudetud organiseerida. Sealgi on probleemiks olnud agressiivsus ja vägivald.

Pepsi on näinud pealt, kuidas sõber end üles poob, samuti on ta ise langenud kodus vägivalla ohvriks ja teda on röövitud. Ta on ise olnud ainete mõju all vägivaldne. Savonlinnas sai ta skisofreenia diagnoosi.

Pepsi vanemate arvates rõhub poega narkoainete tarvitamine. Samas aga poeg ravile minna ei taha ja Soomes teda selleks sundida ei saa. Isa arvates oleks aga sundravi ainus lahendus. Kohaliku valitsusasutuse hinnangul oleks samuti abi sundravist, aga vastavat otsust pole veel tehtud.

Soomes säilib otsustusõigus ka neil inimestel, kes ise ei saa aru, et ravi oleks nende jaoks parim lahendus. Vastav seadus jõustus Soomes 2015. aastal ja seal on märgitud, et võimalik on ka sundravi, kui isiku elu on ohus või ta peab saama vigastuse tõttu ravi. Teine sundravi põhjus on vägivaldsus, mis ohustab teisi inimesi. Narkomaanide puhul pole aga Soomes seni sundravi kohaldatud. Võõrustusravi puhul on vaja, et isik seda ise sooviks. Vägisi pole võimalik kedagi aidata.

Psühhiaatriahaigla suletud osakonda on võimalik inimene paigutada siis, kui ta vajab ravi psühhoosiga seoses. Psühhoosi ja luulude olemasolu peab aga tuvastama arst.

Pepsi vanematele on soovitatud minna elama teise kohta ja lõpetada poja toetamine. Politsei keelust hoolimata on aga vanemad käinud poega metsas telgi juures vaatamas, viinud talle toitu ja aidanud riideid kuivatada. Nad on koristanud telgi ümbrust, et ümberkaudsed lapsed sealt midagi ohtlikku ei leiaks. Ema on maksnud kinni poja ujulapileti, et ta saaks end pesemas käia. Ema väitel on poeg kõigele vaatamata pereliige ja inimene.

Ema viib pojale iga päev telgi juurde toitu. Ühel päeval oli poeg teda lahkudes jälitanud, et pääseda vanemate juurde. Ema pistis jooksu ja poeg loobus jälitamisest.

Enamuse ajast käitub Pepsi tema ema väitel korralikult. Kord käis ema telgile presenti kaitseks peale panemas. Ta ütles lahkudes: „Head ööd.” Telgist kostus vastu: „Head ööd.”

https://yle.fi/uutiset/3-11966102