ARVAMUS: Eesti peaminister tegi oma kirjaga eestlastele Soomes rohkem kahju kui kasu

Eesti peaminister avaldas täna Soome suurimas väljaandes Helsingin Sanomat kurja avaliku kirja Soome valitsusjuhile Sanna Marinile. Kirja eesmärk on pealtnäha teha eestlastele Soomes head, aga kirja mõju on kahjuks vastupidine.

„Mida v***u on Eesti peaministri asi, mida meie siin Soomes teeme?” küsivad pahased soomlased pärast kirja avaldamist Soomes elavatelt ja töötavatelt eestlastelt. Neil eestlastel pole selle peale tõesti midagi kosta. Tõepoolest, mis on teise riigi juhi asi, mida inimesed selles riigis teevad või kuidas elavad. Kujutagem ette, kui Soome peaminister hakkab eestlastele Eestis ette kirjutama, kuidas nad elama peavad või kuidas käituma, milliseid otsuseid tegema. Selline tegevus naerdaks pehmelt öeldes välja.

Praegu võib aru saada, et peaminister Kaja Kallas astus oma kirjaga üle nö punase joone, mis toob eestlastele Soomes pigem kahju kui kasu.

Taustaks olgu märgitud, et soomlased on väga hästi teadlikud eestlaste probleemidest Soomes, sellest on olnud ka ajakirjanduses palju juttu. Nagu ka peaminister Kallas ise märkis, tegid eestlased Soome tööle jäädes valiku. Aga see oli teadlik valik, mitte sund. Nagu Kallas ka märkis, on paljud pidanud tegema elus koroona-ajal raskeid valikuid, seda nii Eestis kui Soomes. Paljud on väga palju kaotanud, kaasa arvatud kõige kallima, oma tervise või koguni elu.

Tuletagem meelde seda, kuidas Eestis oli olukord vahepeal nii hull, et kiirabi ei jõudnud enam kõikidele väljakutsetele reageerida. Eesti oli nakatumiste arvult nr 1 maailmas. Eesti tervishoiusüsteem oli kokkukukkumise äärel ning napilt jäi puudu sellest, et Eesti oleks olnud sunnitult Soomelt meditsiini-alast abi paluma. See tähendab, et patsiente oleks hakatud Soome vedama. Tänu Soome paremale olukorrale oleks see olnud võimalik.

Vastupidiselt mahategemisele tuleks Soomet ja soomlasi kiita, et nad on koroonaga suurepäraselt hakkama saanud, seda olukorras, kus naabrite juures, see on Venemaal, Rootsis ja Eestis oli olukord väga hull. Soome oli taas hele lootusekiir, nii nagu Soome televisiooni saated nõuka ajal.

See, kes koroonaga jänni jäi oli Eesti valitsus. Ning nüüd püütakse oma saamatust teiste kaela veeretada. Veel aasta tagasi oli olukord vastupidine: siis piiras Eesti soomlaste pääsu Eestisse. Eesti tegi tookord töörände osas erandi, aga Soome seda täna ei tee, sest Soome jaoks pole tööränne nii oluline kui Eesti jaoks. See on samas mõistetav.

Soomes on olnud pidevalt teemaks erinevad piirangute variandid. Peaminister Kallas kirjutab eestlaste kannatustest, aga jätab tähelepanuta, et soomlased on samuti väga palju kannatanud. Kuigi Soomes on nakatumiste arv kordades väiksem kui Eestis, kehtivad seal siiani karmimad piirangud kui Eestis. Soome on käitunud kriisis väga ettevaatlikult ja vastutustundlikult, seades esikohale inimeste elu ja tervise. Eesti on käitunud oma inimeste suhtes palju hooletumalt, lastes neil haigestuda ja surra. Kuigi Eestis elab 4 korda vähem inimesi kui Soomes, on koroonasurmade arv Eestis suurem. Ajal, kui Soomes kehtivad karmimad riigisisesed piirangud kui Eestis, oleks rumal ja vastutustundetu piiriületus vabaks lasta. See muudab soomlaste kannatused hetkega mõttetuks.

Kuigi peaminister Kallas märgib, et koroona oht on möödas, siis nii siiski ei ole. Praegu pole teada näiteks see, kuidas käitub Euroopas kurikuulus India mutatsioon. Ühendkuningriigis ja Portugalis kasvab taas kiiresti koroonaga nakatumiste arv, põhjuseks on India mutatsioon, ning oleks naiivne arvata, et asi piirdub vaid nende kahega. On ainult aja küsimus, mil India variant lööb välja teistes riikides. Juba see on põhjus, et piiriületust veel kinni hoida. Soome pole siin kaugeltki ainus, reisimist piiravad ühel või teisel moel pea kõik Euroopa riigid. Kui Eesti haiglad on India variandiga patsiente täis ja inimesed taas surevad nagu kärbsed, on ju hea, kui on olemas Soome, kuhu abivajajaid saata.

Soome peaministril on õigus, kui ta märgib, et piiranguid tuleks kaotada ettevaatlikult ja järk-järgult. Siis on vähemalt teada, mis mõjus ja mis mitte. Ning vajadusel saab otsuseid korrigeerida. Eestis on kombeks, et piirangud kehtestatakse priuh-prauh, ning kaotatakse priuh-prauh, ja kõik korraga, nii ei ole võimalik aru saada, millest üldse oli kasu ja millest mitte. Soome valitsus käitub kindlakäeliselt ja mõtestatult, Eesti oma rapsib paanikas. Peaministri avalik kiri ajalehes on samuti märk paanikast, mis nagu öeldud, toob eestlastele Soomes pigem kahju kui kasu.

EESTINEN

Kommentaarid
(Külastatud 1,685 korda, 1 külastust täna)