Erinevalt Eestist on Soomes koroonaga nakatumise tase väga madal, tänu sellele on võimalik suveks taastada enam-vähem normaalne elu. Soomes on elanike arvu arvestades pea 10 korda vähem nakatumisi kui Eestis, näiteks esmaspäeval lisandus vaid 117 nakatumist. Üle 65-aastased koroona riskigruppi kuuluvad inimesed on varsti vaktsineeritud.
Trend on väga hea, ütles Turu ülikooli viroloogia professor Ilkka Julkunen. Helsingi ülikooli viroloogia professor Kalle Saksela lisab, et tänu Soome soodsale olukorrale võib juba jaanipäeva veeta normaalsetes oludes.
Soomes teeb piirangute leevendamise osas lõpliku otsuse valitsus. Välismaalt saabunud andmete kohaselt on vaktsineerimine aidanud alla tuua nii nakatumiste kui koroonasurmade arvu. Iisraelis, kus vaktsineeritud on 60 protsenti täisealistest elanikkonnast, on koroonasurmade arv langenud väga madalale, vahendab Ilta-Sanomat.
Professor Julkuneni väitel pole ilmselt suve lõpus enam ulatuslikud piirangud vajalikud. Kui vaktsineeritud on pool elanikkonnast, siis nakatumine väheneb, see on nii olnud Iisraelis kui Inglismaal.
Helsingi ja Uusimaa ravipiirkonna HUS diagnostikajuht Lasse Lehtonen peab võimalikuks, et piirangud kaovad Soomes augusti lõpuks. Samas võivad olukorda mõjutada kaks tegurit: uute viirusemutatsioonide levik ning koroonatestimine Soome piiril. Lehtoneni muudavad murelikuks valitsuse planeeritavad piiriületuse meetmed. Räägitakse Euroopa vaktsiinipassist, aga Soomel on pikk piir Venemaaga. Kas on võimalik piiranguid leevendada, kui piirikontroll ei tööta?
Lehtoneni väitel suureneb nakatumine ja tekivad uued mutatsioonid madala arengutasemega riikides. Praegu valmistab meedikutele muret Lõuna-Aafrika mutatsioon, mille vastu pakub AstraZeneca vaktsiin kaitset ainult 10 protsendi ulatuses. On oht, et mõni mutatsioon hakkab Euroopas levima. Kuigi olukord on tänu vaktsiinidele paranenud, sõltub tulevik sellest, kuidas suudetakse mutatsioonide levikut piirata.
Lehtoneni väitel suudavad praegused vaktsiinid kaitsta elanikkonda eeloleval sügisel ja talvel. Samas puudub kindlus, mis saab peale talve 2022. aastal. Selleks ajaks on vaja teada, kuidas saada lisavaktsiine ja kuidas takistada mutatsioonide levikut. Nende asjadega pole valitsus oma koroonapiirangute leevendamise kavas arvestanud.
Professor Saksela arvates kujutavad mutatsioonid küll ohtu, aga hirm mutatsioonide ees ei õigusta ühiskonna pikaajalist suletuna hoidmist. Professor Julkunen peab aga murettekitavaks seda, kui reisijate arv peale piirangute leevendamist plahvatuslikult kasvab. Maailmas on koroona olukord jätkuvalt väga hull, möödunud nädalal oli nakatumisi rohkem kui kunagi varem pandeemia jooksul. Maailmas ei lange koroonaga nakatumine niipea.
Lasse Lehtoneni hinnangul kestab pandeemia maailmas veel mitu aastat. Varasemalt ajaloos on pandeemiad kestnud 2-5 aastat. Küll aga areneb viirus vähem ohtlikus suunas, mis tähendab, et surmade arv väheneb. Koroonas näevad asjatundjad ka midagi head: nimelt on koroona-aeg pannud inimesi järgima hügieeninõudeid, tänu sellele on näiteks gripijuhtumite arv olnud väga väike.
https://www.is.fi/kotimaa/art-2000007956448.html
