Eelmise, 2020. aasta 29. märtsil sündis Helsingi naistekliiniku sünnitusmajas surnud laps, nabanöör kaks korda ümber kaela. Enne seda olid ema ja loode täiesti terved. Ema kahtlustab, et laps võis surra, kuna sünnitusmajas oli kiire.
Surnult sündimine on Soomes haruldane, aga sünnitusmajades kiirustamine enam mitte. Soome ämmaemandadad juba kurdavad, et suure kiirustamise tõttu pole Soomes sünnitamine enam turvaline, vahendab Helsingin Sanomat.
Helsingi naise Mari rasedus kulges hästi, nii ema kui loode olid terved. Veed tulid ära ööl vastu 28. märtsi, aga kokkutõmbed veel ei alanud. Marile anti telefoni teel nõu tulla hommikul haiglasse kontrolli. Pärast seda saadeti naine koju.
Õhtul naasis naine haiglasse. Poole öö paiku hakati sünnitust esile kutsuma. Enne seda olid loote südamelöögid olnud kiired, aga pärast seda rahunesid. Peale kell 1 öösel lõpetati loote südamelöökide jälgimine mitmeks tunniks. Marile öeldi, et helista kella, kui on mingi probleem, sest haigla on rahvast täis.
Mari oli haiglas koroona tõttu üksi. Ta mäletab, et ämmaemand käis öö jooksul paar korda küsimas, kas kõik on hästi. Ööpäev peale vete äratulekut peaks loote südamelööke jälgima pidevalt, see selgus sünnitavale emale alles hiljem.
Kui hommikul andurid peale pandi, olid lapse südamelöögid väga nõrgad. Tehti erakorraline keiser, peale mida elustati last 19 minutit. Teda üritati päästa intensiivravi osakonnas, aga lapse aju oli olnud ilma hapnikuta liiga pikka aega. Võibolla oleks lapse olukorda saanud paremini jälgida, kui poleks olnud kiirustamist, aga see pole kindel.
Mari süüdistab ennast ja ütleb, et oleks pidanud laskma andurid varem külge panna. Ta tegi kaebuse patsiendikindlustuskeskusele, sealt pole vastust veel tulnud. Ema kaalub asja kohta kaebust terviseinspektsioonile Valvira ja krimasja algatamist.
Rasked olukorrad sünnitusel on Soomes väga harukordsed. Helsingi ja Uusimaa ravipiirkonnas oli terve 2020. aasta jooksul ainult kolm sünnituse ja naistehaigustega seotud olukorda, kus patsiendil tuvastati tõsisem kahju. Sünnitusi oli Uusimaal ligi 16 000.
Kiirustamine avaldub aga haiglates muul moel, selgub tehtud küsitlusest. Näiteks soovitatakse emadel olla pikemat aega kodus. Teinekord on Jorvi ja Naistenklinikka sünnitusmajad täis, nii et emad suunatakse Hyvinkää või Lohja haiglasse. Või Hämeenlinna, Lahtisse või Kotkasse. Sünnitajad on olnud imestunud, et nii olulises asjas pole nad haiglasse oodatud.
Paljud sünnitajad kurdavad, et pole saanud abi valude leevendamiseks. Mõnesid on hirmutanud sünnituspalatis üksi olemine, sest ämmaemandatel on palju tegemist. Ämmaemand tuleb kohale alles siis, kui laps on juba sündimas.
Pärast sünnitust avaldub kiirustamine selles, et emasid ei juhendata lapse imetamisel. Ja isegi kui lapsega tegeletakse, siis emade jaoks ei jätku aega. Sünnitavad emad tunnevad, et nad on haiglas koormaks.
Helsingi ja Uusimaa ravipiirkonnast HUS aga öeldakse, et tagasiside põhjal on sünnitajad üha enam rahul. Samas on aga olukorrad olnud väga erinevad – kui sünnitajaid on vähem, siis on haigla töötajatel sünnitajate jaoks rohkem aega.
Ämmaemandad ise aga tunnistavad, et kiirustamine mõjutab nende tööd. Sünnitamine on turvaline, aga see toimub ämmaemandate arvelt, kel pole vahel aega süüa ega tualetiski käia. Koormus on suur ja kogenud ämmaemandaid on vähe. Ohuolukordi tuleb kiirustamise ja töötajate vähesuse tõttu ette palju.
Mõned ämmaemandad tunnistavad, et turvalisus tähendab sünnitusel midagi palju enamat kui see, et kõik jäävad ellu. Kohalolekut ja toetust oleks värsketele emadele rohkem vaja. Sünnitajad peavad olema kaua aega üksi. Ämmaemandad jooksevad ühest palatist teise. Imetamise nõustamine jääb üürikeseks, juba sünnitanud emad koos lastega saadetakse võimalikult kiiresti haiglast ära.
Ämmaemandad märgivad, et sünnitusmajas tekkinud stress võib mõjutada emasid hiljem ja laiemalt tervet ühiskonda. Halb sünnituskogemus võib mõjutada suhtumist lapsesse ning lapse arengut. Ning järgmist last ei pruugi sünnitushirmu tõttu tulla.
Paljud ämmaemandad ei suuda tööl kiirustamisega kohaneda ja lahkuvad. Millest see kiirustamine siis tuleb? Üks põhjus on selles, et 2010ndatel aastatel sünnituste arv kahenes, aga 2020. aastal hakkas tõusma. Samuti on sünnitajad järjest vanemad ja nendega on rohkem probleeme. Koroona aeg on samuti lisanud pingeid ja koormust.
Tulemus on see, et sünnitajatel soovitatakse olla võimalikult palju kodus ja peale sünnitust saadetakse emad koos lastega kiiresti koju, sest haiglates pole ruumi. Probleemid valitsevad meditsiinis laiemalt: ühiskonna vananemisega seoses on vaja rohkem meedikuid, aga suur osa töötajaid jäävad ise pensionile või lähevad ära teisele tööle. Noori ei tule peale, sest raske vahetustega töö ja väike palk neid ei meelita. Paljud on seoses koroonaga väga kurnatud. Mitmed sünnitusmajad on aastate jooksul suletud: kui varem oli HUSi piirkonnas sünnitusmajasid kuus, siis nüüd on neid vaid kaks.
https://www.hs.fi/kaupunki/art-2000007965294.html
