Soome valitsus andis täna teisipäeval, 27. aprillil toimunud istungil välja määrused, millega tunnistati kehtetuks hädaolukorraks valmisoleku seaduse volituste kasutamine, ja teatas, et riigis ei valitse enam hädaolukorraks valmisoleku seaduse paragrahvis 3 nimetatud eriolukord. Valitsus on seisukohal, et koroonaviiruse epideemiat on võimalik kontrollida ametkondliku juhtimisega.

Uute koroonaviirusega nakatumise juhtumite arv on viimase viie nädala jooksul selgelt vähenema hakanud, mis on märk sellest, et Soomes epideemia rahuneb. Vaktsineerituse suurenemisega väheneb ka tõsiste haigusjuhtude oht. Terviseamet on seisukohal, et ametiasutuste volitused on koroonaviiruse epideemia vastu võitlemiseks ja tervishoiu võimekuse tagamiseks piisavad.

Vabariigi President ja peaminister on arutanud hädaolukorraks valmisoleku seaduse kohaldamise lõpetamist.

Eriolukorra lõpp ei tähenda, et koroonaepideemia oleks läbi ja et epideemia ei saaks uuesti ägeneda. Otsuse tähendus on, et hädaolukorraks valmisoleku seaduse volitusi enam ei kohaldata.

Kooskõlas valitsuse hübriidstrateegiaga kehtivad jätkuvalt teiste seaduste – eriti nakkushaiguste seaduse, aga ka näiteks piirivalveseaduse – volitused ja muud tavaõiguse kohased volitused. Lisaks juhitakse olukorda ametivõimude välja antud määruste, juhiste ja soovitustega.

Koroonaviirusega nakatumisi on Soomes endiselt nii palju, nii et olukord võib taas halveneda, kui inimestevahelised kontaktid suurenevad märkimisväärselt ja nakkus levib elanikkonnas vabamalt. Seetõttu on kehtivate piirangute ja soovituste järgimine väga oluline.

Samuti on hädaolukorraks valmisoleku seaduse volitused viimase võimalusena võimalik uuesti kasutusele võtta, vajadusel epideemia olukorra tõttu. See eeldab kõigepealt eriolukorra taastamist.

Valitsus tunnistas kehtetuks hädaolukorraks valmisoleku seaduse alusel tehtud otsused

Tänasel, 27. aprilli istungil võttis valitsus vastu määruse, millega tunnistati kehtetuks järgmised eriolukorra ajal antud volitused:

• sotsiaal- ja terviseministeerium ning piirkondlikud ametiasutused võivad juhtida sotsiaal- ja tervishoiuüksuste tegevust (hädaolukorraks valmisoleku seaduse artikkel 86)
• omavalitsused võivad ajutiselt loobuda kiireloomulise arstiabi osutamise tähtaegadest (hädaolukorraks valmisoleku seaduse artikkel 88)
• peaministri büroo võib juhtida ja koordineerida eriolukorra infoedastust (paragrahvi 106 lõige 1)
• valitsus võib lahendada ametiasutuste pädevusega seotud erimeelsusi ja tõlgendusküsimusi (hädaolukorraks valmisoleku seaduse paragrahv 107)

Samal ajal tunnistati kehtetuks hädaolukorraks valmisoleku seaduse paragrahvi 88 kohaselt välja antud valitsuse määrus, mis andis võimaluse erakorralise eriarstiabi ja eriarstiabi tähtaegadest kõrvalekaldumiseks Helsingis ja Uusimaa ravipiirkonnas (HUS).

Valitsus kehtestas eriolukorra 1. märtsil 2021. Otsuse kohaselt kehtis Soomes hädaolukorraks valmisoleku seaduse paragrahvi 3 lõikes 5 nimetatud eriolukord. Hädaolukorraks valmisoleku seaduse paragrahvi 3 lõike 5 kohaselt vastab ohtlik nakkushaigus eriolukorra kriteeriumidele, kui see on väga laialt levinud ja on võrreldav mõju poolest raske suurõnnetusega.

Eriolukord kehtestati, kuna Soomes oli aasta alguses varasemast oluliselt rohkem uusi koroonajuhtumeid. Juhtumite arv kasvas hoolimata piiravatest meetmetest murettekitavalt kiiresti.