Venemaa president Vladimir Putin süüdistas täna kolmapäeval, 21. aprillil peetud kõnemaratonil lääneriike Valgevene presidendi Aleksandr Lukašenka mõrvakatse organiseerimises.
Putin konkreetseid riike ei nimetanud, aga märkis, et tegemist on lääneriikide kollektiivse tegevusega. Vene ja Valgevene luureteenistused teatasid eelmise nädala lõpus, et kavandati Lukašenka kõrvale tõrjumist ja tapmist, vahendab Ilta-Sanomat.
Lukašenka süüdistas otseselt USA luureasutusi ja kinnitas, et need ei saa tegutseda ilma presidendi antud volitusteta.
Putin alustas oma traditsioonilist kõnemaratoni lääneriikide kritiseerimisega, et Venemaa vastu kehtestati alusetult sanktsioonid. Ta lisas, et sellised sammud on ohtlikud, seda eriti Lukašenka suhtes kavandatu valguses. Putini väitel on samas loomulik, et Lukašenka mõrvamise plaanidele läänes vastaseid ei leidu. Keegi isegi ei märka seda, ütles Putin. Tehakse nägu, et midagi pole juhtunud, lisas ta.
Putin tõi näiteks Ukraina endise presidendi Viktor Janukovitši, kes peaagu et tapeti ja tõrjuti relvastatud riigipöördega kõrvale. Putin märkis, et sellised relvastatud riigipöörded ja poliitmõrvade kavandamine on liig. Kõik piirid on juba ületatud, märkis Putin.
Putin ei nimetanud taas ühtegi riiki nimepidi, aga võib aru saada, et tema kriitika oli suunatud USA vastu. Jutt kollektiivsest läänest aga viitab laiemalt NATO-le ja Euroopa Liidule, mida Putin süüdistas Ukraina Maidani organiseerimises aastatel 2013-2014.
Vene meedias on olnud juttu, et üks Valgevene riigipöörde kavandajatest oli käinud enne „konsulteerimas USA-s ja Poolas”. Lisaks rõhutati, et ühel isikul oli USA ja Valgevene topeltkodakondsus.
Putin ütles, et riigipöörde kavandajad on juba rääkinud plaani üksikasjadest. Kavas oli korraldada ulatuslik elektrikatkestus ja Valgevene pealinna Minski lahtiühendamine energiavõrkudest. See tähendab Putini väitel, et kavandati massiivset küberrünnakut.
Putini väitel oleks Valgevene riigipöörde tagajärjed olnud kohutavad. Kui paljud inimesed oleksid kannatanud ja mis oleks saanud üldse Valgevenest, küsis Putin. Samamoodi ei mõeldud Putini väitel Ukraina tuleviku peale, kui seal riigipööre korraldati.
Putin ei maininud ka küberrünnakuga seoses konkreetselt ühtegi riiki, aga ridade vahelt võis välja lugeda süüdistust läänemaade suhtes. Putin ütles, et ilmselt ei ole lääne kolleegid asjata keeldunud Venemaa ettepanekutest alustada dialoogi info- ja küberturvalisuse osas. Me oleme seda mitmel korral välja pakkunud, aga kõik tõrjuvad selle teema kõrvale ilma asja arutamatagi, ütles Putin.
Putini väitel on Venemaa süüdistamisest kõiges ja ilma põhjuseta saanud juba „uus spordiala”. Venemaa on suhtunud sellesse rahulikult ilma mingeid nõudeid esitamata, aga kusagilt läheb „punane joon”, mille ületamist Venemaa ei luba.
Lukašenka rääkis juba varem, et Putin tõstatas telefonikõne ajal USA presidendi Joe Bideniga Valgevene riigipöörde teema. Lukašenka väitel ei saanud Putin aga Bidenilt asja kohta mingeid vastuseid.
Putini pressiesindaja Dmitri Peskov on juba varem öelnud Vene meediale, et Putin rääkis Bideniga riigipöörde katsest Valgevenes. Jutuajamise täpsemaid detaile pole avaldatud.
Vene uudisteagentuur TASS teatas, et USA on ümber lükanud seotuse Valgevene riigipöördekatsega. Lukašenka on saabumas neljapäeval Putini kutsel Moskvasse. Arvatakse, et Putin ja Lukašenka teevad teatavaks mingi seisukoha väidetava riigipöörde- ja mõrvakatse osas.
Venemaa parlamendi ülemkoja täisistung on reedel. Kui Putin saadab Lukašenkale vägesid appi, siis on vaja selleks liidunõukogu luba.
https://www.is.fi/ulkomaat/art-2000007933389.html
