Soome mees Pyry on pealtnäha igapidi tavaline mees – tal on sõbrad, hobid ja mugav korter Helsingi kesklinnas. Üks asi on siiski puudu. Ta on 37-aastane ja tal pole lapsi, kuigi tahaks.
Aasta tagasi käis mees igaks juhuks viljakusuuringutel. Siis selgus šokeeriv tõsiasi: tema seemnevedelikus polnud ühtegi spermatosoidi, vahendab Yle.
Pyry pole ainus, kel on selline probleem. Terves Lääne ühiskonnas on meeste viljakus kukkunud kõigest mõne põlvkonna jooksul kaks korda.
Veel kümmekond aastat tagasi arvati, et soome meeste viljakus on erand – kuni selle ajani oli soome meeste sperma olnud väga hea kvaliteediga. Turu ülikooli professor Jorma Toppari ja veel grupp teadlasi kummutas selle müüdi aga aastal 2011. Teadlased tõid välja, et soome meeste sperma kvaliteet on järsult langenud.
Praegu on soome mehed teiste läänemaade tasemel ja viljakuse osas on see halb asi. Ligi pooltel meestel on sperma toodang nii kehv, et see vähendab oluliselt järglaste saamise võimalusi.
30ndates soome meestel on keskmiselt alla 50 miljoni spermatosoidi ühes milliliitris seemnevedelikus. Nii vähene kogus raskendab naistel rasestumist. 2019. aastal sündis iga 20nes soomlane abistamise ehk viljatusravi kaudu.
Kui viljakuse langus jätkub senises tempos, siis vajab peaaegu iga paar viljatusravi 2040ndatel aastatel. Asjatundjate väitel saab juba rääkida meeste viljakuskriisist. Professor Toppari väitel tuleks teadvustada, et ühiskonnas on probleem. Probleem pole ainult sperma vähenemises, vaid selles, et seda olukorda pole võimalik parandada. Kui mehi ei suudeta ravida, kannatavad ka naised.
Jyväskylä naisel Marial tekitas viljatusravi lausa traumapõhise stressihäire. Ta alustas koos mehega viljatusravi 2018. aastal. Kõigepealt uuriti lastetuse põhjuseid. Mehele tehti seemnevedeliku analüüs. Lõpuks pandi diagnoosiks naise viljatus. See tuli asjaolust, et mehe sperma oli normaalses koguses, aga naise ovulatsioontestid andsid kehva tulemuse. Alustati katseklaasis viljastamisega. Naine sai hormoonravi, pärast mida võeti tal munarakud. See oli valus protseduur, mille tulemus oli kehv ja kunstlik viljastamine ei õnnestunud.
Pärast seda pöördus paar erakliiniku poole. Seal uuriti uuesti mehe spermat ja selgus, et algselt normaalseks tunnistatud sperma koostis oli normaalsusest kaugel. Sperma oksüdeerumist peegeldav oksüdatiivne stress oli väga kõrge. Oksüdatiivne stress võib viidata pärilikkuseaine ehk DNA kahjustumisele. Kahjustunud DNA-d aga peetakse meeste viljatuse põhjuseks. Seda varem ei tuvastatud, kuna mehe spermat ei uuritud piisava põhjalikkusega. Meeste sperma kvaliteedi uurimine ongi alles lapsekingades. Praegu teatakse Soomes paremini, et viljatus võib sõltuda nii naisest kui mehest.
Kui viljatuse põhjuseks on mees, siis aitab viljatusravi. Soome meest Pyryt see aga ei aita, sest tema spermas pole ühtegi seemnerakku. Meest on igapidi uuritud, et teada saada probleemide põhjust, aga seda pole suudetud tuvastada. Kõik näitajad on muidu normis.
Pyry ise arvab põhjuse olevat Lääne heoluühiskonnas. Mitmed asjatundjad on samal arvamusel. Varem arvati, et põhjuseks on suitsetamine, aga noored mehed suitsetavad palju vähem kui nende vanemad, ometi on nende sperma kvaliteet palju kehvem. Samas ei saa asja põhjendada ainult elustiiliga. Arvatakse, et põhjus on keskkonnas, täpsemalt teatud kemikaalides. Arvatakse, et mingi teatud aine kahjustab meeste viljakust.
Näiteks veel 1990ndatel aastatel kasutati maasikate hallituse vältimiseks vinklotsoliini-nimelist ühendit. See ühend rikub hormonaalse tasakaalu ja pärsib testosterooni tootmist. Loomkatsetel on tuvastatud, et see ühend pärsib rottidel viljakust. Vinklotsoliini kasutamine keelati Euroopa Liidus 2007. aastal. Väljaspool ELi aga on see laialt kasutusel.
Viljatust põhjustavad veel sajad eri ühendid, mis on Euroopa Liidus kasutusel. Eriti probleemseid aineid on kokku 106. Asjatundjate arvates on kemikaalid vähemalt osaliselt süüdi meeste viljakuse languses. Võimalus on ka see, et kahju on sündinud juba palju varem ning kahjulikud ühendid on sattunud meeste organismi emapiima kaudu. 80ndatel aastatel oli näiteks naiste rinnapiimas väga palju dioksiine. Dioksiinid tekivad tööstuses ja kaovad organismist väga aeglaselt. Meeste viljakus pannakse paika juba lapsepõlves. Kriitilised perioodid on looteiga, varajane lapsepõlv ja puberteedile eelnev aeg. Praegused pered kannatavad niisiis eelnevate põlvkondade teadmatuse tõttu.
Kahjulikest ainetest loobumine pole lihtne. Paljud kemikaalid on nii kasulikud, et neist ei raatsita loobuda. Kuni aga meeste viljatuse põhjus pole täpsemalt teada, on raske ka leida mingit abinõud selle vastu. Kokkuvõttes võib aga selline areng minna väga kalliks maksma.
https://yle.fi/uutiset/3-11871490
