Kuigi algul oldi arvamusel, et koroona väikseid lapsi ei mõjuta, on Brasiilias hakanud koroonasse surema lapsed. Praeguse seisuga on Brasiilias koroonasse surnud ligi 1300 beebit.

Ühe hiljutise juhtumi puhul keeldus arst üheaastast last kontrollimast, kuna ei uskunud, et lapsel võib olla koroona. Kaks kuud hiljem suri laps koroonaviiruse tüsistuste tõttu, vahendab BBC.

Lapsel ilmnesid palavik, nõrkus ja hingeldus. Arst ütles, et lastel koroonat ei esine, kirjutas lapsele välja antibiootikumid ja saatis koju. Ent peale 10-päevast antibiootikumi kuuri oli lapsel jätkuvalt nõrkus.

Kuigi lapse ema kahtlustas koroonat, ütlesid sugulased, et ta on lihtsalt paranoiline ja ta lõpetaks uudiste vaatamise, lapsel ei saa olla koroonat. Ema aga teadis, et lapsega pole kõik korras, kuna ta ei hinganud normaalselt.

See oli 2020. aasta maikuus. Laps muutus üha unisemaks. Ema tahtis lapsega haiglasse minna, aga abikaasa oli vastu ja ütles, et hoopis haiglas võib nakkuse saada. Lõpuks hakkas laps 3. juunil oksendama ja siis teadis ema, et midagi tuleb ette võtta. Naine läks kohalikku haiglasse ja lasi lapsele koroonatesti teha. Lapse vanaema, kes töötas samas haiglas, edastas kurva teate, et lapsel on koroona.

Kuivõrd kohalikus haiglas polnud hingamisaparaati, viidi laps üle teise haiglasse intensiivi. Lapsel tuvastati multisüsteemne põletikuline sündroom (MIS). See on organismi äge immuunreaktsioon, mis põhjustab põletikke elutähtsates organites. Asjatundjad väidavad, et tegemist on harvaesineva haigusega, mis tabab lapsi kuni kuus nädalat peale koroonaga nakatumist.

Brasiilia São Paolo ülikooli epidemioloog dr Fatima Marinho ütles, et ta puutub kokku üha enamate MIS-i juhtumitega. See pole aga kõigi koroonaga nakatunud laste surma põhjus.

Haiglasse viidud laps pandi hingamisaparaadi alla, aga tal jäi süda seisma. Arstidel õnnestus laps uuesti elustada. Sobrali haigla intensiivravi arst dr Manuela Monte ütles, et ta imestas lapse rasket seisundit, kuna laps oli enne haigestumist olnud täiesti terve, tal polnud mingeid eelnevaid haiguseid. Enamikul lastest, kel koroona põhjustab raskeid tüsistusi on varasemad tervisehädad nagu diabeet, südamehaigused ja ülekaal.

Laps oli intensiivis 33 päeva ja vajas immunoglobuliini, kallist ravimit, et südant turgutada, aga õnneks oli üks patsient, kes seda ise ostis ja kel jäi üle, seda lapse heaks annetanud. Siis hakkas lapsel parem ja ta võeti hingamisaparaadi alt ära. Haigla korraldas vanematele videoühenduse lapsega ja laps hakkas nutma, kui kuulis vanemate hääli. See oli viimane kord, kui vanemad kuulsid oma lapse häält. Pärast seda sai laps insuldi ja järgmise videokõne ajal oli laps kangestunud olekus.

Arstid rääkisid, et kõigele vaatamata saab laps terveks ja taastub kõigest. Ema ja isa käisid last vaatamas ja arstid olid väga lootusrikkad. Järgmisel ööl olid aga lapse südame ja hapniku näidud järsult kukkunud ja laps suri vastu hommikut. Pärast seda oli ema veendunud, et kui lapsele oleks maikuus tehtud koroonatest, nagu ema oli palunud, siis oleks laps ellu jäänud. Ema rääkis, et arstid peaks lapsi testima isegi siis, kui nad arvavad, et tegemist pole koroonaga. Beebi ei oska öelda, mis tal viga on, seetõttu on testimine oluline.

Ema arvab, et lapse ravi jäi hiljaks ja see oli tema surma põhjus. Lapsel oli keha põletukus, 70 protsenti kopsudest olid kahjustunud, süda oli 40 protsenti paisunud. Seda kõike oleks saanud ära hoida. Dr Monte on sellega nõus: MIS-i ei saa ära hoida, aga ravi on lihtsam, kui see tuvastatakse varakult. Laps saabus haiglasse juba väga raskes seisundis. Asi oleks lõppenud teisiti, kui laps oleks pääsenud varem ravile.

Lapse ema tahab nüüd teisi lapsevanemaid hoiatada, et nad teaksid selliseks olukorraks valmis olla. Tavaliselt saavad vanemad aru, kui lapsel on midagi viga. Ema räägib, et kui tal oleks olnud varem rohkem infot, oleks lapse saanud päästa.

Asjatundjate väitel on see väärarusaam, et lastele ei kujuta koroona mingit ohtu. Epidemioloog dr Fatima Marinho väitel põeb väga suur hulk lapsi koroonat väga raskelt. Perioodil 2020. aasta veebruar kuni 2021. aasta 15. märts on Brasiilias COVID-19 tõttu ametlikult surnud 852 kuni 9-aastast last, neist 518 alla aasta vanust beebit. Tegelik number on aga dr Marinho väitel arvatavalt mitu korda suurem, sest lapsi ei testita koroona suhtes.

Dr Marinho võttis kokku kõik laste surmad hingamisteede haiguste tõttu ja leidis, et see number oli tervelt 10 korda suurem kui varasematel aastatel. Kui need numbrid lisada, võib koroona tõttu surnud kuni 9-aastaste laste arv olla 2060, nende hulgas 1302 alla 1-aastast beebit.

Asjatundjate väitel põhjustab Brasiilias laste suremust koroonasse nakatumiste suur arv. Mida enam on nakatumisi, seda enam satub inimesi koroonaga haiglasse, kaasa arvatud lapsi. Kui pandeemiat rohkem kontrollida, saab seda ära hoida, ütles Brasiilia lastearstide ühingu esindaja Renato Kfouri. Tema väitel on kõrge nakatumiste arv pannud löögi alla riigi tervishoiusüsteemi. Üle riigi on puudus hapnikust, ravimitest ja isegi haiglavooditest.

Brasiilia president Jair Bolsonaro on suhtunud piirangutesse väga lõdvalt. Brasiilias levib koroona mutatsioon P.1, mis sai alguse Manause linnast, kus lasti koroonal eelmisel aastal vabalt levida. See mutatsioon on varasemast variandist palju nakkavam. Brasiilias on nüüd rekordarv nakatumisi ja koroonasurmasid. Lastel põhjustab raskeid haigusjuhtumeid asjaolu, et neid ei testita. Seetõttu diagnoositakse paljudel lastel koroona liiga hilja, kui nad on juba raskelt haiged. Lastel esineb ka valediagnoose, kuna koroona avaldub neil teistmoodi kui täiskasvanutel. Lastel esineb rohkem kõhuprobleeme, samuti valusid rinnus. Sageli on haiglasse toodud lapsed juba nii raskes seisus, et neid pole võimalik enam päästa.

Laste olukorda raskendab ka see, et seoses koroonaga ei saa vanemad neid haiglas vaatamas käia. See mõjub halvasti nii lastele kui nende vanematele. Arstide sõnul on valus vaadata, kuidas lapsed surevad ilma, et näeks oma vanemaid. Seetõttu on haiglatesse muretsetud telefonid ja tahvelarvutid, et lapsed saaksid teha videokõnesid vanematele.

Teadlased samas rõhutavad, et laste surmajuhtumite arv on väga väike. Brasiilias registreeritud 345 287 koroonasurma hulgas on 0-9-aastaste laste osakaal vaid 0,58 protsenti. Aga seda on ikkagi üle 2000 lapse.

Millal peaks lapse haigusega abi otsima?

Kuigi lapsed nakatuvad koroonaga, põevad nad enamasti haigust kergelt. Lapse haigestumine tähendab enamasti mingit muud haigust, mitte koroonat.

Lapse haiguse puhul tuleks siiski abi otsida, kui esinevad järgmised nähud:

• Laps on kahvatu, laiguline, tundub katsudes külm.
• Lapsel esineb hingamise katkestus (apnoe), hingamine on ebaregulaarne, urisev
• Lapsel esineb hingamisraskus, laps on erutunud või ei reageeri
• Lapse huulte ümbrus värvub siniseks
• Lapsel on krambid
• Laps on väga ärritunud (nutab pidevalt), segaduses, laps on loid (teda on raske äratada) või ei reageeri
• Lapsel esineb lööve, mis ei kao peale vajutades
• Lapsel esineb valu munandites, eriti teismelistel poistel

https://www.bbc.com/news/world-latin-america-56696907?xtor=AL-72-%5Bpartner%5D-%5Bbbc.news.twitter%5D-%5Bheadline%5D-%5Bnews%5D-%5Bbizdev%5D-%5Bisapi%5D&at_custom4=5CC7654C-9D77-11EB-818D-1CD24744363C&at_custom1=%5Bpost+type%5D&at_campaign=64&at_custom3=%40BBCWorld&at_custom2=twitter&at_medium=custom7