Kuigi ehitustel kasutatakse kaitsevahendeid, levib koroona ehitustel Soomes töökohtadest kõige enam. Veebruaris nakatus viiendik 20-69-aastastest inimestest Helsingi ja Uusimaa ravipiirkonnas just töökohal.

Valdav osa nakatumistest on toimunud siiski kodus, aga sinna on nakkus jõudnud kas töökohast, koolist või vaba aja tegevusega seoses, vahendab Helsingin Sanomat.

Töökohtadel levib viirus rohkem kui näiteks baarides, eraüritustel või vaba aja tegevusega seoses, millest igaühe puhul on tuvastatud vaid 2-5 protsenti nakatumistest. Töö on selgelt nakatumiste puhul number kaks peale kodusid.

Elukutsed, mille puhul esineb kõige enam nakatumisi töö juures on ehitajad, paigaldajad ja müüjad. Riskantsed on sellised tööd, kus kohtutakse paljude inimestega.

Nakkus võib levida kliendisuhtluse ja ühise öömaja kaudu kui söögipauside ajal. Seetõttu on eriti vajalik kasutada maski ning korraldada puhkepause jupikaupa.

Elukutsete kohta on aga raske lõplikke järeldusi teha, kuna paljudel juhtudel pole nakatunute puhul teada ametit. See puudub viimase kuu jooksul ligikaudu poolte nakatunute puhul. Andmete puudulikkus tuleneb omakorda koroonajälitajate töö kiirusest. Ameti asemel peetakse olulisemaks töökohta, kus isik töötab.

Ehitus tõuseb nakatumiste puhul lisaks sotsiaal- ja tervisevaldkonnale esile Vantaal. Need on valdkonnad, kus kaugtöö pole võimalik ja kus on ametis palju välismaalastest töötajaid. Sotsiaalvaldkonnas töötab Vantaal palju Eestist tulnud inimesi ja Eestis on koroona olukord palju hullem.

Samas näiteks õpetajate, lasteaiatöötajate ja kontoritöötajate hulgas on nakatumisi palju vähem.

Nakatumiste oht on suurem välismaalt tulnud töötajate puhul, kes ööbivad koos või liiguvad koos ringi ning ei lähe haigusnähtudega kohe testi tegema. Vantaal on ehitusobjekte vähe, aga sealt liigutakse mujale ehitustele tööle. Enamus viimasel ajal nakatumistest on isikutel vanuses 31-50.