Helsingi taksojuht räägib kurvast olukorrast koroona ajal, mil paljud taksojuhid on sattunud suurtesse raskustesse.
Taksonduse käive on kukkunud aastaga poole võrra. Kümnendik juhtidest on oma taksoloast loobunud. Taksoliidu andmetel on vaid kultuuri valdkond kaotanud koroonakriisis rohkem, vahendab MTV.
Aastal 1996 taksojuhina alustanud Timo räägib, et olukord paistab taksojuhi elus välja karmil moel. Sissetulekust ei piisa isegi toidu ostmiseks, rääkimata eluasemest või muudest põhivajadustest.
Timo on samas õnnega koos, kuna töötab firmas, mis maksab juhtidele nn garantiipalka, kui sõitudest ei tule teatud summa kokku. Lisaks on olnud koroona ajal kooli- ja Kela-sõite.
Paljudel teistel aga nii hästi ei lähe. Peamine raske olukorra põhjus on see, et paljud juhid teevad tööd vaid nn protsendipalga eest. Näiteks oli üks selline juht rääkinud, et teenis 9-tunnise vahetuse jooksul vaid 10 eurot. Sellest jääb juhile 38 protsenti. Kui maha võtta veel 10 protsenti käibemaksu, jääb juhile alles 3,42 eurot. Ja kui see jagada üheksaga, tuleb tunnipalgaks 0,38 eurot. Timo väitel pole see ausalt öeldes õiglane palk.
Samas saab Timo aru ka taksoettevõtjatest. Kui tuli koroona aeg, siis sai paljudel juhtidel töö otsa. Tööandja aga ei jõua maksta ainult ooteaja eest. Samas ei saa Timo aru neist juhtidest, kes teevad klientide kadumise tõttu nii pikki päevi, et see on juba liiklusele ohtlik.
Lahenduseks pakub taksojuht kollektiivlepingut. Tänu sellele saaks maksta juhtidele normaalset palka. Praegu aga on taksonduses langenud hinnad liiga madalale. Isegi ettevõtted on raskes olukorras.
Taksojuht kirub ka uut taksoseadust, mis on taksonduse mainet inimeste silmis kahjustanud. Inimesed ei julge enam taksot võtta, kuna nad ei tea hinda. Mainet on kerge kaotada, aga seda on hiljem raske tagasi saada.
Samas meeldib Timole taksojuhi töö ja ta loodab, et olukord paraneb. Iga tööpäev on erinev. Inimestega saab suhelda, teinekord tuleb isegi psühhiaatri rollis olla.
