Eesti ajakirjanik Rain Kooli analüüsib Soome Yle veebis, miks läks Eestis koroona olukord nii hulluks. Veel eelmise, 2020. aasta oktoobris oli Eestis koroona olukord üks paremaid Euroopas. Nelja kuuga muutus kõik. Mis juhtus?
Kooli toob välja 4 võimalikku põhjust:
1.Valitsuse laveerimine piirangute ja vabaduste vahel
Eestis on valitsus üritanud peale eelmise aasta eriolukorda vältida karme piiranguid. Valitsusele nõu andev teadusnõukoda pole aga olnud üksmeelne.
Piirangute asemel on Eestis olnud alates sügisest soovitused ja vastuoluline tegevus. Ainult alkoholi tarvitamist piirati septembri lõpus – see pidi lõppema keskööl.
Eesti peredel soovitati sügisesel koolivaheala puhata kodumaal, aga samas lihtsustati välismaale reisimist ning välismaalt saabujad vabastati omaalgatuslikust karantiinist. Oktoobri lõpus hakkas nakatumiste arv kasvama, aga piirangute asemel rõhuti inimeste enda teadlikkusele. Peaminister Jüri Ratase soov oli hoida riiki võimalikult avatuna.
Esimesed piirangud tulid alles detsembri keskpaigas, kui Ida-Virumaa suleti ja õpilased saadeti varem koolivaheajale. Aastavahetuse ajal oli samalaadne sulg Tallinnas ja Harjumaal, aga see kaotati jaanuaris, kui koolides algas kontaktõpe.
Ametisse asunud uus valitsus otsustas veebruari algul ühtlustada kõik piirangud, mis sisuliselt tähendas piirangute leevendamist kõige hullemates koroona piirkondades. Mõne nädala pärast piiranguid taas karmistati, kui peaminister Kaja Kallas teatas esmaspäeval riigi sulgemisest ja see jõustus eile neljapäeval.
2.Eesti vastuolulised ametlikud sõnumid
Eestis on aasta jooksul palju muutunud sõnumid selle kohta, mis on koroonaga võitluses kõige tähtsam. Aasta tagasi rõhutati palju kätepesu ja ohutusvahesid. Maskide kasutamist tehti pikalt maha. Õiguskantsler teatas veel septembrikuus, et ei ole piisavalt tõendeid, et maskid aitavad viiruse levikut ära hoida. President Kersti Kaljulaidi eeskuju pole olnud distsiplineeriv. Kuigi Eestis kehtis soovitus välismaale reisimisest hoiduda, sõitis president suusareisile Šveitsi.
3.Rahva vastuseis vabatahtlike juhiste järgimisele
Aasta tagasi märtsikuus oli koroona uus ja hirmutav nakkushaigus. Eriolukord oli Eestis karm meede ja kogu ühiskond tardus.
Sellele järgnenud kevade lõpp ja suvi lõid aga Eestis petliku turvatunde. Augustis arvas vaid kolmandik eestlastest, et koroona uus laine on võimalik. Juulis arvas nii vaid 17 protsenti eestlastest.
Sügisel algas kool ja tudengite pidutsemisel ei järgitud ohutusnõudeid, kuigi olukord ümberringi halvenes. Soomlastest rohkem reeglite eiramisega harjunud eestlased käitusid psühholoog Andero Uusbergi väitel nagu lapsed, kes üritasid murda lapsevanemate seatud piire. Oma osa oli ka Soomest suuremal üksteise külastamise traditsioonil ja venekeelse elanikkonna suhtumisel. Turu-uuringute AS-i avaliku arvamuse uuringu andmetel on eesti- ja venekeelsel elanikkonnal erinev arusaam koroonaviirusest.
Kuigi Eestis oli veebruari lõpus ligi 1000 nakatumist 100 000 elaniku kohta 14 päeva jooksul ja haiglakohad olid täitumas, siis pidas vaid 58 protsenti mitte-eestikeelsetest olukorda tõsiseks. Eestikeelsetest arvas nii 82 protsenti.
4.Üldised olud
Eesti SKP elaniku kohta on vaid 73 protsenti Soome vastavast tasemest, lisaks on Eestis suurem varanduslik ebavõrdsus. Eestis on palju madalapalgalisi töötajaid, kes ei suuda teha koroonapandeemia ajal kaugtööd. Väike sissetulek tähendab ka mitmekesi kitsalt koos elamist ja muid tingimusi, mis on soodsad viiruse levikuks.
https://yle.fi/uutiset/3-11832658
