Uus-Meremaal elavad soomlased peavad end väga õnnelikeks, kuna elu on olnud pikka aega täiesti normaalne – toimuvad suurüritused ja poed ning asutused on lahti. Hiljuti pandi suurim linn Auckland nädalaks lukku, kui avastati üks koroonaga nakatumine. See töötas. Kohalikud soomlased kiidavad riigi karmi koroonapoliitikat.
Ajal, mil enamus maailmast peab ränka võitlust koroonaga, siis on saareriik Uus-Meremaa olnud juba pikka aega koroona-vaba. Riigi strateegia on olnud peaminister Jacinda Arderni väitel „go hard, go early” ehk „sekku karmilt, sekku varakult”.
Uus-Meremaa esimene nakatumine tuvastati aasta tagasi veebruari-märtsi vahel. 19. märtsil pandi piir kinni ja 25. märtsil kehtestati riigis eriolukord, mis tähendas 4-astmelisel skaalal 4. taset. Tegemist oli peaaegu väljas liikumise keeluga. Poes tohtis käia ja tund aega väljas liikuda, räägib kolm aastat riigis elanud IT-projektijuht Markku.
Pärast seda lasti riigis piirangud paariks nädalaks 3. tasemele. See oli sama kui 4. tase, ainult toitu tohtis kaasa osta. Mõne nädala jooksul nakatumiste arv vähenes ja sai juba normaalsema elu juurde naasta. Uusi nakatumisi tuvastati ainult piiril, vahendab Iltalehti.
Viirus juuriti täiesti välja. Nüüd ei saagi aru, et midagi toimub, kui ei jälgi uudiseid välismaalt, räägib Markku. Pärast eelmise aasta aprilli pole olnud enam midagi märgata, räägib 15 aastat Uus-Meremaal elanud Petri. Ligi 5 miljoni elanikuga riigis on alates pandeemia algusest tuvastatud vaid 2400 nakatumist (Soomes ligi 66 000, Eestis ligi 84 000) ja neistkui vaid neljandik riigis sees. Ülejäänud on sisse toodud.
Epideemia peatamine Uus-Meremaal oli ühelt poolt riigi karmi poliitika, teiselt poolt aga rahva kuuletumise tulemus. Riigis leitakse, et koroona on kõigi ühine probleem. Inimesed võtsid esimest nn lockdowni väga tõsiselt. Rahvas oli nagu vanasti Soomes, et kardeti politseid ja pastorit, märgib Petri.
Uus-Meremaal graafilise disainerina töötav Mari räägib, et kui ta elas enne Dublinis, siis ei oodanud keegi jajakäijate valgusfoori taga rohelist tuld, Uus-Meremaal aga oodatakse isegi siis, kui ühtegi autot ei tule.
Kõige enam on koroona mõjutanud elu riigi suurimas linnas Aucklandis, kus elab ligi 1,7 miljonit inimest. Eelmise aasta augustis tuvastati linnas üks nakatumine, mille allikas polnud teada ja selle peale tõsteti piirangud 3 nädalaks 3. tasemele. Veebruari keskel taastati 3. tase uuesti mõneks päevaks ja veel paar nädalat tagasi mõneks ajaks, kuna üks koroonapositiivne isik oli käinud tööl kiirtoidurestoranis. Selle peale riik ehmus ja sulges nädalaks kõik kohad. Nüüd on 5 päeva möödas ja pole olnud ühtegi nakatumist, kuigi teste on tehtud palju, ütles Petri telefoni teel eelmisel laupäeval.
Kuigi Uus-Meremaa reaktsioon võib paista paljude jaoks liiga karm, on strateegia ometi töötanud. Riigis elavad soomlased saavad aru ja kiidavad. Markku räägib, et on õnnelik, et on praegusel ajal valinud just selle koha elamiseks. Algul oli natuke raske, aga nüüd on elu täiesti normaalne. Kõigega saab tegeleda ilma mingite piiranguteta, toimuvad massiüritused ja maske enam eriti ei kasutata, välja arvatud ühistransport ja lennukid, kus see on kohustuslik.
Markku räägib, et ei poolda autoritaarset stiili, aga ta on järginud nõudeid. Kuigi ta pole vaadetelt sotsialist nagu on peaminister Ardern, on tal raske kritiseerida poliitikat, mis töötab. Tööl läheb hästi ja muidu ka läheb riigis paremini kui kusagil mujal maailmas.
Paljud Uus-Meremaa soomlased kiidavad riigi head koroona-alast teavitustööd ning hästi töötavat mobiilirakendust. Näiteks on ettevõtetes ja taksodes oma QR-kood, mis tuleb telefoni sisestada enne sisse astumist. See hõlbustab nakatumiste ja kokkupuudete jälitamist.
Kuigi paljud Uus-Meremaal riigi poliitikat toetavad, on ka neid, kes on vastu. Mõned inimesed on piirangutest väsinud, mõned leiavad, et majandus kannatab ja ettevõtted kukuvad kokku. Üks Uus-Meremaa peamistest sissetulekuallikatest on olnud turism, mis praegu kannatab. Seiklus- ja loodusturismi meka Queenstown on saanud raskelt pihta ning ettevõtted on pidanud tegevuse lõpetama. 30 aastat tegutsenud söögikoht pandi kinni, ööbimiskohad on suletud ja paljud inimesed on lahkunud, räägib novembrikuus Queenstownist naasnud soomlane Tuomas. Linna jaoks on paar järgmist kuud kriitilised ning pankrotte tuleb ilmselt juurde. Kõik püüavad leida mingeid lahendusi, et ellu jääda.
Turistide vähesus on tulnud sealsetele soomlastele kasuks. Nii näiteks on üürihinnad langenud. Samuti on langenud hinnad hotellides, räägib soomlanna Tia. Muidu läheb elu normaalselt edasi. Pandeemia algul oli mõnda aega raskem, aga nüüd on kõik normaalne.
Saunade müügiga tegelev Markku räägib, et äri on löönud lausa õitsele. Nii nagu Soomes hakati eelmisel kevadel rohkem pöörama tähelepanu kodu sisustamisele, läks samamoodi ka Uus-Meremaal. Põhjus on piiride sulgemises. Reisimine muutus keeruliseks ja sellele asemel, et kuhugi sõita tehakse köök ringi, vahetatakse põrandakatteid, remonditakse vannituba ja lisatakse saun. Inimesed, kes muidu oleks reisinud perega Euroopasse või Ameerikasse, teevad omale nüüd koju sauna.
Lisaks turismile on raske neil, kes on kasutanud hooajatöötajaid. Palgad on Uus-Meremaal tõusnud. Näiteks on hädas puuviljakasvatajad, kuna mujalt töötajad sisse ei pääse. Nõnda otsitakse töötajaid kohapealt.
Jaanuaris pikendati kõigi Uus-Meremaal viibivate inimeste tööviisasid automaatselt poole aasta võrra, nii et soomlanna Tia otsustas pikemaks jääda, kuni maikuuni. Ta töötab kiivide istanduses koos Samoast, Fidžilt ja Taist pärit hooajatöötajatega.
Uus-Meremaal on kuum teema nn reisimullid. Paljud tahavad, et reisimine oleks vaba saareriikide ja Austriaaliaga, kus koroonat ei ole. Praegu saab Uus-Meremaalt sõita ilma karantiinita Austraaliasse, aga tagasi tulles peab jääma kaheks nädalaks karantiini. Paljud tahaks, et reismine vabaks lastaks, aga ettevõtjad saavad aru, et kui nakatumiste arv kasvab, siis tuleb elu taas piirama hakata.
Praegu on Auckland tasemel 2 ja ülejäänud riik piirangutevaba, kui piiriületus välja arvata. Riiki võib pääseda, kui on õnne, nagu juhtus soomlase Tuomasega. Tema elukaaslane on Walesist ja töötab loomaarstina. Oktoobri algul teatas Uus-Meremaa, et sisse lastakse 30 loomaarsti. Novembris lennati Londonist Dubai kaudu Uus-Meremaale.
Elu tundus võrreldes Inglismaaga väga eriline. Kaks nädalat hotellis pärast riiki sisenemist oli nagu puhkus ja peale seda sai astuda maailma, kus võis teisi inimesi vabalt kallistada. Pole vaja kasutada näomaski ega käsi desinfitseerida – see tundus algul harjumatu.
