Helsingis elav kooliõpetaja Jaakko kolis eelmisel suvel püsivalt autosse elama. Milline on elu, kui kodu on ratastel, duši all peab käima väljas ja post käib tuttavate juurde?
Jaakko kaubik seisab Helsingis Rastila laagrialal. Seal on praegu vaikne. Matkaautode seas torkab silma üks valget värvi kaubik. See on aga kõike muud kui kaubik. See on 35-aastase Jaakko jaoks koht, kus ta aastaringselt elab, vahendab Helsingin Sanomat.
Kaubiku tagaosas on suur aken ja kohe selle ees on voodi, kus mahub täies pikkuses magama. Kui Jaakko oli 14-aastane, siis kadestas ta oma sõbra vanemat venda, kes läks matkaautoga Euroopasse reisima. Nõnda oli unistuseks auto, kus saaks elada ja millega minna vajadusel reisima.
Aastal 2017 soetas Jaakko omale esimese auto, väikse Toyota Hiace. Seal ei saanud sirgelt püsti seista, aga reisida oli võimalik. Sealt hakkas arenema mõte, et auto võiks olla veelgi suurem. Nõnda soetas ta 2018. aasta sügisel 1980. aasta kaubiku. Sellest sai mehe jaoks kodu.
Algul oli auto olnud Ida-Savo Osuuspankki liikuv pangabuss, mis sõitis külast külla. Sellest ajast oli jäänud auto tagaossa käsipuu, millest sai kinni võtta. Jaakko jaoks oli elus murdepunkt 2019. aasta suvi, mil ta läks lahku pikaajalisest elukaaslasest ja asus omaette elama. Siis mõtles ta: Mis oleks, kui koliks üldse kaubikusse elama?
Nii hakkasid asjad juhtuma. Lahutusprotsessi käigus loobus ta enamusest oma asjadest ning hakkas uut kodu remontima. Ta kolis terveks suveks kaubikusse elama. Kõigepealt kattis ta auto siseseinad polüuretaanplaatidega (svamm), enne seal olnud vahtpolüstürooli (penoplast) asemel. Koos õemehega ehitas ta välja ventilatsiooni ning paigaldas päiksepaneelid. Katusele lisati üks katuseluuk.
Sellest aga veel ei piisanud. Pärast talve veetmist üürikorteris otsustas mees veelgi oma autot täiendada, et seal saaks aastaringselt elada. Nüüd näeb auto välja nagu päris kodu ja selle peale kulus kokku koos soetushinnaga 15 000 eurot. Professionaalset abi ta eriti ei vajanudki, sest Youtube’i videotest sai teada, kuidas seinu soojustada ja kuidas kappi auto jaoks ringi teha.
Lähedased mehe valikute üle eriti ei imestanud, kuna ta on olnud kogu aeg seiklushimuline. Küll aga kaheldi, kas autos saab külmaga elada.
Rastila laagrikoht on Jaakko jaoks üks paljudest, kus autoga olla. Ta on peatunud veel Helsingis Hietaniemis, Käpyläs, Lauttasaaris ja Mustikkamaal. Jaakko arvates oli Mustikkamaa parim koht. Seal ei ela inimesi, nii et auto kedagi ei sega. Seal on korralikud parklad ja tingimused ning ilus loodus.
Poole aastast saab Jaakko hakkama päiksepaneelide energiaga. Alles novembrikuus polnud päiksepaneelidest enam kasu. Kõige suurema pakasega seisis auto sõbra hoovis, kust sai elektrit. Sooja annab 3 kW puhur, millest piisab.
Autos elamine on probleemne eelkõige seetõttu, et kui auto peab viima remonti, siis tuleb elada kusagil mujal. Nii juhtus Jaakko jaoks eelmisel sügisel, kui oli vaja sidurit remontida. Auto seisis remonditöökojas kolm nädalat. Ühe korra läks käigukast poodi minnes rikki, siis tuli auto sinnapaika jätta. Nüüd peaks akut vahetama. Õnneks on käivituseks abivahend olemas.
Autos elamine on aga väga odav. Maksta tuleb vaid kindlustus ja automaks ning gaasi eest. Gaasi kulub üks 11 kg balloon kuus. Kulu on kokku alla 100 euro kuus. Üksi aga päris hakkama ei saaks. Osa asjadest on hoiul õe juures. Registreeritud on mees sõbra juures, kuhu käib ka post. Nõusid käib ta samuti pesemas lähedaste juures, siis täidab ka veekanistrid. Autos saaks ka nõusid pesta, aga see kulutab palju vett ja ruumi pole eriti palju. Tualetis ja duši all peab samuti kusagil mujal käima. Varem käis ta end pesemas ööpäev ringi lahti olevates treeningsaalides, aga koroona-ajal on see keerulisem.
Praegu liigub Jaakko päevasel ajal autoga ringi ja käib tualetis siis, kui välja sööma läheb. Autos on kanister, kuhu saab häda teha ja siis metsa alla viia. Samas tunnistab Jaakko, et kuigi paljud inimesed vajavad oma vannituba, siis temal seda vaja pole. Osa tegevusest aga on muretu – näiteks pesu saab pesta tuttavate juures või pesumajas. Peole minnes saab vajadusel jääda ööseks autosse magama.
Liikumise võimalus annab autos elamisele selge eelise. Isegi koroona-aeg ei tundi nii ahistav, kui saab pidevalt elukohta vahetada. Saab olla keset loodust, aga ei pea olema telgis. Auto on ka psühholoogiliselt hea – on olemas oma kindel koht puhkudeks, kui midagi peaks juhtuma. Eluasemelaenu võtmine ja 20-aastane võlaorjus pole Jaakko jaoks eriti ahvatlev. Autos elamine on lahendus, kui ei taha maksta kõrget üüri. Paljude inimeste jaoks on autos elamine praegu võimalus raha kokku hoida.
Mees kavatseb tulevikus siiski elama asuda päris korterisse, aga esialgu tal sellega kiiret pole. Koduks sisustatud autost aga pole kavatsust tulevikuski loobuda – seda saab kasutada kui kaug-elutuba.
Soomes tehakse vahet autos ööbimisel ja laagrisse jäämisel. Autos võib ööbida ükskõik kus kohas. Laagrisse jääda, kui tõstetakse välja laud, toolid ja grill, saab aga vaid teatud kohtades. Ööbida võib autos tavalises parklas, kui parkimise aega pole piiratud. Küll aga võidakse kontrollida ja piirata tarbetut mootori tühikäigul hoidmist. Parkimisreeglite rikkumise eest või saada trahvi.
