Brasiilia president Jair Bolsonaro käskis eelmisel nädalal rahval lõpetada virisemine koroona üle. Sellele eelnes Brasiilia uus koroonasurmade rekord, mis oli 1910 inimest ööpäevas.
Sel kolmapäeval oli koroonasurmade arv Brasiilias juba 2349. Praeguseks hetkeks on Brasiilias tuvastatud üle 11 miljoni koroonaga nakatumise ja üle 273 tuhande koroonasurma. Surmade arvu poolest edestab Brasiiliat maailmas vaid USA üle 544 tuhande koroonasurmaga. Taustaks: elanike aru kohta on Brasiilias nakatumiste tase siiski kolm korda väiksem kui Eestis.
Brasiilia meditsiinisüsteem on üle koormatud ja ähvardab kokku kukkuda. Puudu on meditsiinivahenditest. Brasiillaste õnnetuseks aga keeldub president tunnistamast, et on koroona tõrjumisel läbi kukkunud. Kõikide maailma elanike õnnetuseks ulatub massiliste nakatumiste mõju Brasiiliast väljapoole.
Brasiilia on oht tervele inimkonnale, ütles kohalik epidemioloog Jesem Orellana uudisteagentuurile AFP. Jaanuaris hakkas Brasiilia koroona epitsentris Manause linnas levima uus koroona mutatsioon P.1., mis on levinud juba 20 riiki. Mutatsiooni muudab ohtlikuks see, et see nakkab kergesti ja haigestuvad ka need, kellel on juba koroona antikehad kas siis haiguse lävipõdemise või vaktsineerimisega seoses.
See on nagu tuumapomm, veel ei saada aru, mida see tähendab, ütles Brasiilia biomatemaatik Roberto Kraenkel väljaandele Washington Post. Kõik mutatsioonid on kergemini nakkavad, see tähendab epideemia paisumist – see on katastroof, ütles Kraenkel.
Manause linn on hea näide sellest, mis juhtub siis, kui koroona levikule piiri ei panda. Seal kaevati juba 2020. aasta aprillis massihaudu, et koroona tagajärjel surnud inimesi matta. Koroonaga nakatumised läksid seal langusse ja teadlased arvasid juba, et on saavutatud karjaimmuunsus. Juunis (sel ajal on Brasiilias talv) oli surmade arv peaaegu nullis. Oktoobri lõpuks arvati, et Manause linnas oli koroona läbi põdenud 76 protsenti elanikest.
Eelmise aasta lõpus (mil Brasiilias oli suvi) aga hakkas Manauses kõik taas otsast peale: nakatumiste arv hakkas kasvama, kuigi karjaimmuunsuseks vajalik 67-protsendiline teoreetiline tase oli saavutatud. Nüüd oli nakatumisi palju enam kui eelmisel aastal. See jahmatas teadlasi, tunnistas ajakirjas Science avaldatud uuringu üks läbiviijatest, Londoni Imperial College’i viroloog Nuno Faria väljaandele New York Times.
Faria hakkas kolleegidega uurima, mis variandid Manauses levisid. Briti mutatsiooni B.1.1.7. sealt ei leitud, kuigi seda varianti liikus mujal Brasiilias. Selle asemel leiti täiesti uus mutatsioon. Jaanuaris oli P.1. põhjustanud Manauses 87 protsenti nakatumistest ja veebruaris 100 protsenti.
Teadlaste hinnangul on uus mutatsioon 1,4–2,2 korda nakkavam kui varasem variant. Lisaks suudab see mööda hiilida koroona antikehadest. Prognoos on väga karm, aga arvatakse, et 25–61 protsenti koroona läbipõdenutest haigestusid uuesti.
Teadlased on juba kindlaks teinud, et Hiina Coronavaci koroonavaktsiin töötas uue mutatsiooni puhul kehvemini. Praegu pole siiski veel täit selgust, kas vaktsiin aitab uue mutatsiooni raske vormi puhul või mitte.
Brasiilia uue koroonaplahvatuse põhjustajaks arvatakse olevat just uus mutatsioon P.1. Brasiilias aga vaktsineeritakse inimesi väga passiivselt. 200 miljoni elanikuga riigis on välja jagatud vaid 10 miljonit vaktsiinidoosi. Maailma terviseorganisatsiooni peadirektor Tedros Adhanom Ghebreyesus hoiatas eelmisel nädalal, et Brasiilia ohustab tervet maailma.
