Venemaal otsustati anda eelarvamuste hajutamiseks koroonavaktsiini Sputnik V, ametliku nimega Gam-Covid-Vac ka ajakirjanikele. Üks esimesi vaktsineerituid oli Peterburi uudisteportaali Fontanka ajakirjanik Ilja Kazakov.
Kazakov sai esimese Sputniku doosi 4. jaanuaril koos ligi 30 teise Peterburi ajakirjanikuga. Fonanka portaalist said vaktsiini veel mõned ajakirjanikud, vahendab Yle.
Paar tundi peale esimest doosi tekkis väsimus, tuli tahtmine pikali visata. Palavikku ei olnud ja uni oli hea. Järgmisel päeval oli enesetunne hea, kui välja arvata valulikkus süstimise kohas. Samalaadsed kerged nähud olid ka teistel esimese doosi saanud ajakirjanikel. Mõnel käsi veidi sügeles, mõnel olid liigesed veidi kanged, mõnel punetasid põsed ja mõnel oli veidi udune olek.
Teine süst tehti 25. jaanuaril. Mõned Sputnikuga vaktsineeritud inimesed olid juba rääkinud, et peale teist süsti on vaevused raskemad. Kazakov sai teise süsti hommikul kell 9, vaevused algasid õhtul kella 21 ajal.
Kõigepealt oli väga külm, nii et Kazakov võttis peale kõik tekid. Siis hakkas palav ja ta üritas aknaid avada. Valutasid lihased, kael ja isegi hambad. Magamisest ei tulnud midagi välja. Kazakov ei mäleta, et tal oleks kunagi elus olnud nii halb olla.
Mees räägib, et öö oli nagu õudusunenägu. Hommikuks oli ta täiesti läbi. Oli palavik ja nõrkus. Töö tegemisest ei tulnud midagi välja, oli võimatu keskenduda.
Kazakovi sõnul olid ka kolleegidel peale teist süsti hullemad kõrvaltoimed. Mõni koges õhupuudust. Paljudel tõusis palavik. Need kõrvaltoimed kestsid kõigil vaid ühe päeva, maksimaalselt kaks. Pärast seda oli enesetunne selline, nagu poleks midagi olnud.
Vaktsineeritud ajakirjanikud lohutasid end sellega, et haiguse läbi põdemine oleks veel hullem olnud. See oli nagu COVID-19 demoversioon. Kazakov seletab asja sellega, et kõrvaltoimed oli märk vaktsiini toimest. Täpsem info selgub mõne aja pärast, kuna 15. veebruaril tehakse antikehade test. Organismi tugevast reaktsioonist võib aga välja lugeda, et immuunsus hakkas tööle.
Sputniku esimene ja teine doos on teineteisest erinevad, kuna seal on kasutatud erinevaid nn vektorviiruseid, mille rakkudesse on viidud info koroonaviiruse ogavalgu kohta. Esimeses doosis on ühte tüüpi, teises doosis teist tüüpi adenoviirus.
Soome vaktsiiniuurimiskeskuse juht Mika Rämet ütles, et kahte tüüpi vektorviirust kasutades saadakse parem kaitse.
Venemaalt saabunud teabe kohaselt ei esinenud 55 protsendil vaktsineeritutest mingeid kõrvaltoimeid, isegi mitte palavikku. Kolmandikul esines valu süstimise kohas ja väsimus. Paarikümnel protsendil esines peavalu ja külmavärinaid.
Kõige paremini taluvad Sputniku vaktsiini üle 60-aastased. Seda seletatakse asjaoluga, et vanematel inimestel on nõrgem immuunsüsteem, seetõttu tekitab vaktsiin vanematel inimestel nõrgema kaitsereaktsiooni ja kergemad kõrvaltoimed.
Venemaal Moskvas ja Moskva ümbruses on praeguseks vaktsineeritud ligi 500 000 inimest ning Peterburis ja selle ümbruses ligi 100 000 inimest. Mujal Venemaal on vaktsineeritute hulk veel väiksem. Kazakovi väitel paneb teda imestama see, miks veetakse Vene koroonavaktsiini nii palju välismaale, kui kodumaal on seda vähe saada. Tegemist on ilmselt Venemaa jaoks nii maineküsimuse kui vaktsiinide müügist saadavate tuludega – Venemaal on see inimestele tasuta.
https://www.is.fi/ulkomaat/art-2000007790335.html
