Vantaa pereisa rääkis, et on mures karantiinitingimuste pärast. Seoses hirmuga koroonaviiruse mutatsioonide leviku pärast on hakatud õpilasi rohkem karantiini panema.
Praegu on Vantaa koolides ligi 800 õpilast karantiinis. Üks pereisa rääkis, et karantiinid on tekitanud omamoodi kiusamise koolides, vahendab MTV.
Lapsed, kellel on tuvastatud koroona, satuvad teiste meelepaha alla. Neilt küsitakse, kas sina tõid viiruse kooli. Lapsed hakkavad omavahel tüli kiskuma, kes tõi viiruse kooli ja kelle pärast pannake terve klass karantiini.
Vantaa isa väitel varjatakse peredes koroonaga seonduvat, kuna kardetakse sattuda meelepaha alla. Keegi ei taha, et teda kutsutaks „koroona levitajaks”.
Vanemad ei julge midagi rääkida, kuna nende lapsi võidakse pärast seda koolis kiusama hakata. Laps saab omal nahal tunda, kui klassikaaslased peavad kaheks nädalaks karantiini jääma.
Omavalitsused on lubanud lastel tegeleda huvitegevusega, kuna kardetakse, et lapsed saavad muidu kahju, aga Vantaa isa väitel on see suur ohutegur. Viirus jõuab koolidesse sageli huvitegevuse kaudu. Kui ühel õpilasel tuvastatakse koroona, pannakse terve klass karantiini. Vanemad muretsevad, kas last võib üldse kooli saata.
Isa väitel on liikumine oluline, aga nüüd peaks ära otsustama, kumb on olulisem, kas hoida huvitegevus avatuna, või koolid avatuna. Huvitegevuses osalevad õpilased eri koolidest. Kui viirus hakkab levima, siis on paljud klassid ohus. Vantaa isa sõnul tasub kaaluda, kas huvitegevust on vaja lahti hoida. Kui laps nakatub huvitegevuse käigus, näiteks treeningul, siis hakatakse teda selle pärast taga kiusama.
Isa väitel räägivad poliitikud, et lapsed peaks saama tegeleda huvitegevusega. Tegelikkuses peaks räägitama sellest, et kool on lapse põhiõigus. Turvaline koolikeskkond on aga Vantaal mitmel pool ohustatud. Kui panna trennid seisma, siis see elatakse üle, aga kui koolid kinni panna, siis on seda lastel raskem üle elada.
Karantiin raskendab väga paljude perede olukorda. Kõige hullem on siis, kui laps on olnud kaks nädalat karantiinis, siis kolm päeva koolis ja tuleb uus kokkupuude. Terve pere kannatab, kui laps on kaks nädalat karantiinis.
Karantiini ajal peavad vanemad tegelema lapse distantsõppe ja toitlustamisega. Koju jäänud laps võib tunda üksindust. Lapsel on kaks nädalat väga raske vastu pidada nii, et tema peab olema toas, kui sõbrad on väljas. See on väga raske olukord.
Vanemad on iga päev hirmul, kui laps läheb kooli, kas tuleb Wilma veebi kaudu teade karantiini kohta. Sellises olukorras ei saa pere mingeid plaane teha. Paljud vanemad on tunnistanud, et olukord on hirmutav.
Karantiini määratud lapse peres tuleb ette võtta mitmeid muudatusi. Kui üks vanematest kuulub koroona riskigruppi, siis tuleb ta isoleerida – peredes on mindud hotelli elama. Lapsevanemad on karantiinidega väga hädas.
Vantaa nakkushaiguste vastutav arst Kirsi Valtonen ütles, et huvitegevuse ja nakatumiste seos pole üheselt ära tõestatud. Nakatumised pole kasvanud peale seda, kui huvitegevus avati ja pole teada huvitegevusega seotud nakatumisi.
Koroona mutatsioonide kahtlused toovad kaasa pikema karantiini ning karantiiniotsus tehakse kergemini. Näiteks Vantaal Viertola koolis on koroona mutatsiooni kahtluse tõttu pandud karantiini 41 inimest. Nii näiteks ei piisa mutatsioonide puhul sellest, kui ümbritsevad inimesed kandsid maski – kõik kontaktsed pannakse karantiini.
Valtonen ütles, et koolides pole veel kinnitatud koroona mutatsioonide juhtumeid, aga mitmed kahtlused on olemas. Mutatsiooni kinnitava proovi analüüs võib kesta mitu nädalat.
Praegu pole teada ka see, kui kiiresti mutatsioon koolides levib. Kahe mutatsiooni kahtluse juhtumi puhul pole nakkus laialdaselt koolis levinud.
