Koroonaviiruse uus Briti mutatsioon B.1.1.7. on nii kergemini nakkav kui tapvam kui varem levinud nn tavaline koroonaviirus SARS-CoV-2.
Briti mutatsioon toob endaga kaasa raskema haiguse ja paljudel juhtudel ka surma, räägib Helsingi ülikooli zoonoosiviroloogia (loomadelt pärit viiruste teadus) professor Olli Vapalahti. Praegu levib Briti mutatsioon Soomes peamiselt Uusimaa piirkonnas, vahendab Helsingin Sanomat.
Soomes oli eilse teisipäevase seisuga tuvastatud kokku 402 koroona Briti mutatsiooniga nakatumist. Lisaks on tuvastatud 20 Lõuna-Aafrika mutatsiooniga nakatumist.
Soome terviseameti eelmise nädala prognoosi kohaselt muutub Briti mutatsioon Soomes levinuimaks koroona variandiks maikuus. Selles prognoosis pole aga arvestatud vaktsineerimise mõjuga.
Briti mutatsioon on levinud 82 riiki, vahendab New York Times. See mutatsioon nakkab 35-45 protsenti kergemini kui teised USA-s levivad koroona mutatsioonid.
Professor Vapalahti räägib, mida praeguseks Briti mutatsiooni kohta teatakse:
1.See on varasemast variandist tõenäoliselt tapvam. Värske info põhjal on mutatsiooni B.1.1.7. puhul suremus 1,5 korda suurem.
2.Briti mutatsioon nakkab kergemini. Uuringute järgi levib Briti mutatsioon 1,4 korda kergemini kui varasem variant. See tähendab, et kahe kuuga nakatumiste arv 56-kordistub.
Probleem on selles, et mida kergemini viirus levib, seda rohkem tuleb ette haiglasse sattumist ja surmasid, kuigi see toimub teatud ajanihkega.
3.Muteerunud viirust on ninas rohkem. Nii Briti kui Lõuna-Aafrika mutatsioonile on omane, et viirust on ninaneelus rohkem kui varasema variandi puhul.
Mida enam on viirust ninaneelus, seda raskem on haigus ja inimene satub haiglasse. Viiruse kogus suurendab ka nakatumist ja haigus levib kergemini riskigruppide hulgas.
4.Mutatsioone tuleb juurde. Koroonapandeemia on jõudnud faasi, kus uusi mutatsioone tuleb välja igal pool maailmas. Ja neid tuleb veel lisaks, räägib professor Vapalahti.
Kõige enam põhjustavad teadlastele muret Briti, Lõuna-Aafrika ja Brasiilia mutatsioonid. Hea uudis on see, et olemasolevad vaktsiinid mõjuvad Briti mutatsiooni puhul. Lõuna-Aafrika ja Brasiilia mutatsioonide puhul aga ei pruugi vaktsiinid mõjuda.
USA-s on viimasel ajal avastatud tervelt 7 uut koroona mutatsiooni. Nad on Briti, Lõuna-Aafrika ja Brasiilia mutatsioonidest erinevad, aga neil esineb sarnane muutus. Kõigil neil on omadus kergemini nakatada.
5.Kõik mutatsioonid ei levi. Mida enam viiruse proove uuritakse, seda rohkem tuleb välja uusi mutatsioone.
Üks sellistest on mutatsioon B.1.525, mida on leitud ka Soomest ja mida on tuvastatud Inglismaal, Nigeerias, USA-s, Prantsusmaal, Kanadas, Ghanas, Jaapanis ja Jordaanias. See mutatsioon suudab inimese immuunsüsteemi ära petta. See mutatsioon aga ei kujuta ohtu, kuni nakatumiste arv püsib väike.
Viimane näide näitab, et viirused levivad põhiliselt reisimisega ja need võivad hakata levima mitte seal, kus tekkisid, vaid mõnes teises kohas. Seetõttu tuleb mutatsioonidel silma peal hoida.
https://www.hs.fi/hyvinvointi/art-2000007809536.html
