Fennovoima uus tuumaelektrijaam Hanhikivenniemis Pyhäjoki vallas Põhja-Pohjanmaal pidi olema valmis juba aasta tagasi 2020. aastal, kui ettevõte sai eelloa 2010. aastal. Nüüd on aga selge, et algne valmimisgraafik on täiesti ebarealistlik.
Uus eesmärk on aasta 2028. Ettevõtte väitel on see võimalik, kui valitsus annab tänavu ehitusloa. Jaam on jätkuvalt alles planeerimisjärgus. Vene firma Rosatom tütarfirma RAOS teeb praegu ohuhinnangut. Ettevõte soovib jagada Soome Kiirgusohustuskeskusele STUK tehtava ohutusanalüüsi 15 ossa. Seda on vaja ehitusloa saamiseks, vahendab Iltalehti.
STUK on leidnud ettevõtte poolt esitatud dokumentides palju parandamist ja täiendamist vajavat. On toodud välja, et kui jaam ehitada planeeritud kujul, siis ei täida see Soome ohutusnõudeid.
Ehitusloa saamise protsess on kestnud juba 5 aastat. Eelmise 2020. aasta lõpus saadi valmis planeeringu esimene osa. Nüüd on Fennovoima andmetel selge, milline jaam tuleb.
Ehitusprojekt on rahvusvaheline, aga 80 protsenti töövõtjatest on Soomest. Valmis on ehitatud töö- ja puhkeruumid 2600 inimesele, samuti 600-kohaline söökla. Objektil on hetkel ametis 250 inimest, enne jõule oli 350.
Kõige aktiivsemal ehitusajal on objektil korraga ametis ligi 5000 inimest, kelle jaoks on veel ruume vaja lisaks ehitada. Kui jaam on valmis, siis jääb alles 500 töökohta.
Fennovoima suurimad osanikud on Venemaa Rosatomi tütarfirma RAOS Voima 34 protsendi ulatuses, liaks Soome börsifirmad Outokumpu ja Fortum ning Vantaan Energia. Lisaks on väiksemad osanikud veel väiksemad ettevõtted ja omavalitsused. Osa osanikest on elektri tootjad, osa tarbijad. Projekti Hanhikivi 1 esialgne maksumus on kokku 6,5-7 miljardit eurot.
Üks tuumaprojekti suurimatest vastastest on olnud kohalik Kalajoki valla elanik Hanna Halmeenpää. Töö tõttu sai temast isegi vahepeal roheliste rahvasaadik parlamendis. Ta on bioloogia ja geograafia õpetaja ning leiab, et tuumajaama ei peaks tema kodukohta ehitama. Naine leiab, et kui planeerimine võtab aega mitukümmend aastat, siis on see liiga kallis ja pikaajaline projekt, et ellu viia. Soomes on juba kaks tuumajaama (Eurajoki ja Loviisa), kus tegutsevad Teollisuuden Voima ja Fortum, pole mingit vajadust kolmanda jaoks. Hanhikivenniemi oli varem planeeritud kui kaitseala.
Kritiseeritud on ka Venemaa osalemist projektis, mis on julgeolekurisk. Venemaa viimaseid arenguid arvestades ei tekita usaldust Vene riigifirma osalemine projektis. Kui algselt sooviti, et 65 protsenti ettevõttest kuuluks kodumaistele või Euroopa Liidu ettevõtetele, siis ilmus omanikeringi Horvaatia firma Migrit Solarna Energija, mille taga nähakse Venemaa karvast kätt. Arvati juba, et projekt kukub omanike tausta tõttu kokku, aga siis läks kaasa Soome riigi energiafirma Fortum.
Uus jaam tuleb sama põhimõttega nagu Loviisa jaamad. Võimsus on aga suurem. Sellised 1200-megavatise võimsusega jaamad on juba kasutusel. Kui Olkiluotot ehitama hakati, polnud selliseid jaamu veel kasutusel. Uue jaama sarnaseid on Rosatomil 12.
Soomes põhjendatakse tuumajaama ehitust sellega, et keskkonnanõuded karmistuvad ning kütuste põletamist jääb vähemaks. Tuumaenergiat peetakse keskkonnasõbralikumaks. Üht tuumajaama lisaks on vaja juba selleks, et elektriautodele elektrit toota.
Fennovoima väitel pole projekt ainult Vene taustaga, vaid rahvusvaheline. Tehnoloogia tuleb tõesti Rosatomilt ja ehituse eest vastutab Vene firma Titan 2. Ent turbiin tuleb USA firma General Electric tehasest Prantsusmaalt, selle komponendid tulevad omakorda Jaapanist. Tehnikapool tuleb kontsernilt Framatom-Siemens. Kui Rosatom pole võimeline tarnima tuumakütust, saab seda ka mujalt.
https://www.iltalehti.fi/kotimaa/a/77151254-df48-4afd-9614-01e4e3b3c817
