Ligi 50-aastane Vesa elab Soomes väikses kohas. Tal on naine ja kaks kooliealist last. Tema naine on pärit Lääne-Aafrikast ja pere otsustas peale jõule reisida nädalaks naise kodumaale. Samal ajal ajas Vesa välismaal oma tööasju.

Vesa rääkis, et ta arvas, et lennuk on koroona tõttu pooltühi, aga see oli täielikult täis broneeritud. Mingitest turvavahedest polnud juttugi. Vesast sai üks esimestest soomlastest, kes tõi endaga kaasa koroonaviiruse Briti mutatsiooni, vahendab Helsingin Sanomat.

Vesa räägib, et suhtus algusest peale koroonasse väga tõsiselt. Ta kasutas näomaski, hoidis ohutusvahesid ja vältis oma eakate vanemate külastamist. Peale välismaale kohale jõudmist läks pere kohe koroonatesti tegema. See maksis neile 150 dollari inimese kohta, kokku ligi 500 eurot. Riigis oli maskikohustus ja seal järgiti ohutusvahesid. Koha peal käidi väljas söömas ja sõideti taksoga.

Vesa vaevused algasid juba välismaal hotellis olles: oli palavik, lihasvalu ja valus köha. Ta arvas, et sai malaaria. Ta võttis enne tagasilendu palavikku alandavaid ravimeid. Lennureisi ajal oli kaks vahemaandumist.

Lennureisi ajal ootas Vesa pere lennujaamades pikas turvakontrolli järjekorras ja ootas lounge’is kuus tundi. Lisaks käis Vesa teise vahemaandumise ajal massaažis, mis polnud hea juba valusatele lihastele. Soome saabudes suunati pere Vantaa lennujaamas koroonatesti tegema. Test oli vabatahtlik, aga pere otsustas selle kasuks.

Pärast testi sõitis pere kodukohta. Nad käisid teel koju läbi poest, kasutades näomaski, ning järgmisel päeval ostsid söögikohast toitu kaasa, kuigi nad olid juba lennujaamas suunatud omaalgatuslikku karantiini. Vesa ei teadnud, et sel ajal ei tohtinud isegi poes käia.

Vesa sai mobiili kaudu oma positiivsest testist teada järgmisel päeval ehk 2. jaanuaril. Lisaks said positiivse testiteate naine ja üks lastest. Samal ajal helistati seoses nakkuse ahelate tuvastamisega. Nädala pärast tuli teave, et Vesa perel oli koroona Briti mutatsioon.

Kiiremini leviv koroona Briti mutatsioon jõudis Soome peale jõulupühi, kui kolmel reisijal tuvastati koroona mutatsiooniga nakatumine. Kahel oli Briti mutatsioon ja ühel Lõuna-Aafrika mutatsioon. Terviseamet andis asjast teada 28. detsembril. Pärast seda suunati kõik Suurbritanniast ja Lõuna-Aafrikast saabunud piiril testi tegema ja karantiini. Enne jõule keelas Soome viiruse leviku tõkestamiseks lennud Suurbritanniast.

Praegu on Soomes võimalus väga kiiresti tuvastada positiivsest koroonaproovist viiruse mutatsioon. Keskmiselt saadakse tulemus ööpäeva jooksul peale positiivse koroonaproovi tuvastamist, räägib Helsingi ja Uusimaa ravipiirkonna HUS nakkushaiguste osakonna peaarst Asko Järvinen. Kõigepealt tehakse patsientidele tavaline PCR-test ja kui see on positiivne, siis selgitatakse, välja, kas tegemist on koroona mutatsiooniga.

Uutes mutatsioonides on muutus muu hulgas ogavalgus, milles tuvastatakse muutuste ulatus. Täpsem info mutatsiooni kohta saadakse kahe nädalaga.

Soomes on praeguseks tuvastatud 211 nakatumist koroona mutatsiooniga, millest mõned on Lõuna-Aafrika variandid ja ülejäänud Briti variandid. Enamus mutatsioonidest on tuvastatud Helsingi-Vantaa lennujaama kaudu saabunutel. Üksikud koroona mutatsioonidega nakatumised on tuvastatud ka Soome edelaosa, Kymenlaakso, Vaasa ja Põhja-Karjala ravipiirkondades.

Briti mutatsioon levib kergemini, kuna nakatunute organimis on rohkem viirust. Samas on haigestumine samalaadne nagu tavalise koroonaga. Mutatsiooni puhul võib inimene olla nakkusohtlik juba varem ehk inimene võib teisi nakatada mitu päeva enne seda, kui avalduvad haigusnähud.

Vesa ei tea täpselt, kus ja kuidas ta reisi ajal nakkuse sai. See võis juhtuda juba Aafrikasse sõidu ajal kas taksos või õhtul restoranis söömise ajal. Ta võis ise teisi nakatada nädala aja jooksul. Vesa oli haige juba tagasisõidu ajal lennukis ja vahemaandumiste ajal. On võimalik, et ta nakatas lennukis enda ees ja taga istuvaid inimesi. On võimalik, et koroona mutatsioon levib kergemini ka pindade kaudu. On võimalik, et pindadel on viirust rohkem.

Nii nagu tavalise koroona puhul levib mutatsioon inimeste hulgas, kes on pikalt koos, see on siis pereringis. Mutatsiooni puhul aga levib viirus kergemini ka mujal.

Vesa sõnul on koroona nagu raske gripp. Palavik oli 39 mitu päeva järjest ja kõik kohad valutasid. Oli valus köha ja väike nohu. Vesa naine ja lapsed põdesid kergemini. Neil polnud palavikku ja haigusnähud möödunud mõne päevaga.

Soome valitsus piiras jaanuari lõpus piiriülest reisimist, et vähendada koroona mutatsioonide riiki tuleku võimalusi. Kuni 25. veebruarini on lubatud vaid hädavajalik reisimine. Vesal avastati koroona, kuna ta läks testi tegema. Testi tegemine on Soome piiril jätkuvalt vabatahtlik.

Pärast positiivset testitulemust sai Vesa aru, et Aafrika noore elanikkonna hulgas on koroonat ilmselt rohkem kui inimesed arvavad. Neil on haigus leebe ja paljud ei lähe testi tegema. Testid on kallid ja inimesed ei jaksa neid teha. Tegemist on noore ja dünaamilise ühiskonnaga, kus noored käivad pigem malaariatesti tegemas, kuna see on odavam. Malaariat peetakse Aafrikas palju raskemaks haiguseks.

Malaariat on Aafrikas palju ja nakatumisi esineb üha enam. Vesa arvates põevad Aafrikas paljud koroonat kergel kujul. Seal on vajadusel võimalik osta omale negatiivse koroonatesti tulemus. Keegi ei räägi seal mingitest vaktsiinidest.

Pärast naasmist jäi Vesa pere kartantiini ja seda pikendati mutatsiooni tõttu 14 päevani. Lapsed ei läinud kohe peale jõulupuhkust kooli. Üks laps, kel algul nakkust ei tuvastatud nakatus lõpuks samuti, kuigi püüdis olla suures majas teistest eraldi. Vesa oli haige umbes nädala ja karantiiniaeg oli väga tüütu. Ta oleks tahtnud minna tööle ja sporti tegema. Karantiini ajal oli isegi söögi tellimine raske, sest seda ei tohtinud tellida koju. Vesa pidi sõitma autoga poe hoovi, kuhu kaubad tõsteti. Paar korda käis ta poes sees kauba kärel. Kuigi ta kasutas maski ja kindaid, sai ta hiljem teada, et isegi seda poleks ta tohtinud karantiini ajal teha. Teadaolevalt Vesa pere liikmed nakkust edasi ei levitanud.

Vesa kiitis seda, kuidas nakkushaigustega tegelevad ametnikud temaga tegelesid, pidevalt helistasid ja juhiseid andsid. Ta oli peale haigestumist mures, et satub haiglasse või hingamisaparaadi alla. Või et haigus kestab pikalt. Kuigi ta algul kahetses, et läks reisile, on ta nüüd õnnelik, et tal on organismis koroona antikehad ning immuunsus kestab vähemalt mitu kuud. Vesa sõnul tuvastati tal organismis rohkem antikehi kui arstil, keda oli vaktsineeritud.

Vesa ütles, et pooldab kohustuslikke teste piiril ja muid koroonapiiranguid. Ta ütles, et kannab näomaski, hoiab ohutusvahet ning ei reisi enam kuhugi, enne kui pandeemia on läbi. Ta leiab, et on ise süüdi, et nakatus. Ta tunneb end halvasti ka seetõttu, et on oma tegevusega aidanud kaasa viiruse levikule ja võibolla ka teisi nakatanud.

https://www.hs.fi/hyvinvointi/art-2000007790340.html