Nädal varem alanud COVID-19 uute juhtude arvu kasv jätkus ka eelmisel, 4. nädalal. Positiivne on see, et üleriigiliselt mindi jaanuari lõpus testima sagedamini kui aastavahetusel. Omavalitsustes toimib hästi ka nakkuseahelate jälitamine, kuigi see on töömahukas. On oluline, et uued nakkuse ahelad saaks kiiresti tuvastada ja katkestada, edastavad terviseamet ja sotsiaal- ja terviseministeerium värskes ülevaates.
Piirkondlikud soovitused ja piirangud on olnud tõhusad ning haiglaravi vajadus on aastavahetusest saadik püsinud üsna stabiilne. Inimesed on järginud hästi antud soovitusi ja piiranguid, kuigi pikaajaline epideemia olukord paneb proovile inimeste vastupanuvõime ja kannatlikkuse.
Vaktsineerimine käib kogu riigis ja vaktsineerimisvalmidus omavalitsustes on hea. Vaktsineerimiste kiirus erinevatas inimgruppides sõltub sellest, kui palju ja kui kiiresti vaktsiinid riiki ülemaailmse pandeemia ajal jõuavad.
Nakatumiste arv on tõusnud
Eelmisel, 4. nädalal teatati nakkushaiguste registrisse 2592 uuest juhtumist, mida on 258 võrra rohkem kui eelneval nädalal. Uute juhtude esinemissagedus oli 47 juhtu 100 000 elaniku kohta, mis oli selgelt suurem kui eelneval nädalal, kui vastav näitaja oli 42.
Kahe nädala (18. jaanuar – 31. jaanuar) juhtumite koguarv oli 4926 uut juhtumit, mida on 1353 võrra rohkem kui kahel eelneval nädalal. Uute juhtumite arv oli 89 juhtu 100 000 elaniku kohta, võrreldes 65 juhtumiga eelneva kahenädalase perioodi jooksul.
Hinnanguline nakatumise määr on praegu 0,9–1,1 (tõenäosusvahemik 90 protsenti). 4. nädalal on inimesed testidele hästi läinud: teste tehti kokku üle 105 000. Neist positiivsete proovide osakaal oli umbes 2,5 protsenti.
Kogu riigis tuvastati uute kodumaiste nakatumiste allikas 63 protsendil juhtudest. Ligikaudu veerand nakatumistest avastati inimestel, kes olid nakatumise ajal karantiinis. Massilist kokkupuudet on palju ja tähelepanu all on eelkõige noorte täiskasvanute kogunemistel tekkinud nakkuse ahelad. 4. nädalal oli karantiinis 13 650 inimest.
Uute viiruse mutatsioonide levikut piiratakse samade tuntud vahenditega
Praeguseks on Soomes avastatud uusi viiruse variante 127 proovis. Uute mutatsioonide kandumist ühelt inimeselt teisele saab vältida samamoodi nagu koroonaviirust: vältides füüsilist kontakti, hoides üle kahe meetri vahemaad, järgides head käte- ja köhahügieeni ning kasutades maski. Isegi siis, kui ilmnevad kerged haiguse sümptomid, peaks kohe minema testi tegema ja koju jääma. Vahendite hulgas on ka koroonaäpp Koronavilkku, mille saab oma nutitelefoni alla laadida.
Reoveeuuring näitab, et viirus on levinud üle terve riigi
Terviseamet jälgib koroonaviiruse esinemist Soome reovees 28 reoveepuhastis. Reoveeuuringud toetavad infot koroonaviiruse esinemissageduse kohta: viirust esineb endiselt kogu riigis. Viimane ulatuslik kontroll 24. – 25. jaanuaril 2021 näitas koroonaviiruse geene kokku 26 reoveepuhasti proovis.
Haiglaravi vajavate patsientide arv püsib samal tasemel
Haiglaravil oli 3. veebruari seisuga COVID-19 haiguse tõttu kokku 129 patsienti, neist 23 patsienti intensiivravi osakondades. Kõige rohkem on COVID-19 patsiente intensiivravis Helsingi ja Uusimaa ravipiirkonnas.
Eilse, 3. veebruari 2021 seisuga oli teatatud 685 haigusega seotud surmast.
Täna avaldatud epideemia aruanne ja ka varasemad aruanded on terviseameti veebis.
