Soomes leiti täiesti uus koroonaviiruse mutatsioon, mille puhul pole veel teada nakatumisvõime ja vaktsiinide mõju.
Mutatsiooni kohta on teada, et seda on raskem tuvastada PCR-testiga. Firma Vita Laboratoriot poolt tuvastatud leidu peetakse märkimisväärseks, vahendab Yle.
Uues mutatsioonis nimetusega Fin-796H on sarnasusi Briti ja Lõuna-Aafrika variantidega. Samas on mutatsioon siiski unikaalne.
Mutatsioon tuvastati läinud nädala jooksul ühel patsiendil ja praegu pole veel teada, kui kergesti see nakkab ja kuidas töötavad selle peal vaktsiinid. Samuti pole teada, kus see mutatsioon on tekkinud. On tõenäoline, et see on pärit kusagilt mujalt kui Soomest, kuna Soomes on vähe nakatumisi võrreldes teiste riikidega.
Viirused muteeruvad pidevalt ja uue mutatsiooni leidmine Soomes oli vaid aja küsimus. Mida enam viirust uuritakse, seda enam mutatsioone välja tuleb.
Turu ülikooli viroloogia professor Ilkka Julkunen ütles, et uus mutatsioon ei paista esmapilgul olevat eriti ohtlik. Soome terviseamet annab uue mutatsiooni kohta rohkem infot homme neljapäeval.
Uue mutatsiooni leidmine on seda märkimisväärsem, et see ei tule välja paljudes PCR-testides. PCR-test on geenitest, mille proov võetakse inimese ninaneelust. Uus mutatsioon on selline, mille puhul võib geenitest anda negatiivse tulemuse. Seetõttu on mutatsiooni tuvastamine märkimisväärne.
Uuest viiruse mutatsioonist Fin-796 ei leitud Briti, Lõuna-Aafrika ja Brasiilia mutatsioonidele omast muutust N501Y, mis muudab viiruse kergemini nakkavaks. Küll leiti mutatsioonist muutus E484K, mis muudab Lõuna-Aafrika viiruse vaktsiinide mõjule vastupidavamaks.
Uus Soome mutatsioon on saanud nime harvaesineva mutatsiooni D796H järgi. Varem on see tuvastatud patsiendil, keda on ravitud plasmaga ehk koroonast paranenud inimese vere antikehadega. Tedalased on varem arvanud, et see mutatsioon on viis, kuidas viirus reageerib vanadele antikehadele.
Soome mutatsioonis on olemas muutus D614G, mis on omane kolmele maailmas enim muret põhjustavale mutatsioonile. Arvatakse, et see muutus lisab viiruse hulka ülemistes hingamisteedes.
Selleks, et uue mutatsiooni võimalikku ohtlikkust ja mõju hinnata, on vaja teha rohkem laborikatseid. Vita Laboratoriot jätkab mutatsiooni uurimist koostöös Helsingi ülikooli Biotehnoloogia instituudiga. Mutatsiooni kohta tehakse täielik geneetiline järjestus, et saaks muutusi põhjalikumalt uurida. Pärast seda saab seda mutatsiooni võrrelda teiste tuntumate mutatsioonidega.
Nüüd pakub teadlastele huvi, kas sarnast mutatsiooni on võimalik leida veel nakatunud isiku lähikondsetelt. Samuti tuntakse huvi, kas mutatsioonis on midagi, mis muudab sellega nakatumise eriliseks. Samuti uuritakse, kas mutatsioonis on veel muutusi.
https://yle.fi/uutiset/3-11796022
