Koroonaviirus on osutunud oodatust nutikamaks ja ohtlikumaks vaenlaseks. Koroona on juba õppinud aktikehasid ja vaktsiine vältima, mis tähendab, et haigestuda võivad uuesti need, kes on haigust põdenud või keda on vaktsineeritud. Kas inimene võidab lõpuks võidujooksu selle viirusega?
Koroona võimet muteeruda ei tohi alahinnata, ütles Tampere ülikooli vaktsiiniuuringute keskuse juht, professor Mika Rämet. Tema väitel on eriti oluline jälgida, kas teatud viiruse tüübid suudavad vaktsineeritud inimestel haigust põhjustada ja millised vaktsiinid kaitsevad paremini mutatsioonide vastu, vahendab Helsingin Sanomat.
Värske tagasilöök on see, et Oxfordi ülikooli ja AstraZeneca vaktsiin ei kaitse piisavalt koroona mutatsioonide vastu, mistõttu selle kasutamisest loobuti Lõuna-Aafrikas. See on pettumus, tunnistas Rämet, aga tema väitel on raske uskuda, et vaktsiinil mutatsioonide vastu üldse mingit mõju pole. Võib näiteks olla, et vaktsiin kaitseb raskete haigusjuhtude vastu, aga selle kohta pole veel infot.
Lõuna-Aafrikas testitud Johnson & Johnsoni ja Novavaxi vaktsiinid näitasid mõningast kaitset koroona Lõuna-Aafrika tüve vastu. Nende tõhusus oli uuringutes vastavalt 57 ja 60 protsenti, mis vastab gripivaktsiini tõhususele. 60-protsendiline tõhusus tähendab, et 60 inimest 100-st ei haigestu. 40 inimest aga haigestuvad vaatamata vaktsineerimisele. Kasu saavad aga need 40, kuna arvatavasti ei haigestu nad raskelt, sõnas professor Rämet.
Vaktsiinitootjad on juba asunud vaktsiinide koostist muutma, et need aitaksid paremini mutatsioonide vastu. Mutatsioonid on toimunud viiruse ogavalgus, mida viirus kasutab inimese organismi sisenemiseks. Vaktsiinide abil viiakse inimese organismi aga juhised, kuidas ogavalk suudab viiruse vastu antikehade abil võidelda. AstraZeneca on juba lubanud, et sügiseks on valmis koroona mutatsioonide vastu kaitsev vaktsiin.
Samas teeb viiruse võime muteeruda professor Rämeti murelikuks. Tema väitel suutis viirus Lõuna-Aafrikas muteeruda ja vaktsiini tõrjuda enne kui inimesi suudeti vaktsineerima hakata. Rämet ütles, et vaktsineerimisega muutub keskkond mutatsioonide tekkeks veelgi soodsamaks, kuna viirus hakkab otsima võimalusi, kuidas vaktsiinidest mööda hiilida. Seetõttu on väga oluline kiire vaktsineerimine. Mida vähem viirus levib, seda väiksemad on võimalused muteerumiseks.
Vaktsiinid kaitsevad haiguse eest. Samas loovad nad viiruse jaoks keskkonna, mis suunab viiruse arengut nii, et see suudab vaktsiinide tekitatud antikehasid vältida. Lõuna-Aafrikas sündis selline uus mutatsioon juba ilma vaktsiinitagi. Lisaks Lõuna-Aafrikale on selline antikehasid tõrjuv mutatsioon tekkinud ka Brasiilias.
Moderna ja Pfizer-BioNTechi vaktsiine pole veel Lõuna-Aafrikas testitud, aga laborikatsetes on tehtud kindlaks, et nende mõju on Lõuna-Aafrika mutatsiooni vastu nõrgem. Asjatundjad siiski arvavad, et vaktsiinid suudavad tõrjuda ka mutatsioone, kuna nad toodavad palju antikehasid.
Hiljuti avastati ka Suurbritannias selline koroona mutatsioon, mis sarnaneb Lõuna-Aafrika ja Brasiilia mutatsioonidega. Helsingi ülikooli zoonoosiviroloogia (loomadelt pärit nakkuste teadus) professor Olli Vapalahti ütles, et sarnased mutatsioonid võivad tekkida ka mujal, kus viirus rohkem levib.
https://www.hs.fi/tiede/art-2000007791250.html
