Soome arstid on hakanud koroona-ajal saama ähvardusi. Ühe piirkonna peaarst sai telefoni teel lausa tapmisähvarduse – juttu oli maha laskmisest.
Pärast seda sai peaarst politseilt juhise, mida teha, kui ähvardaja tungib talle koju. Keskkriminaalpolitsei andmetel on arstid hakanud saama ähvardusi. Tegemist ei pruugi olla hetke-emotsiooni, vaid planeeritud tegevusega, vahendab MTV.
Peaarst sai ähvardusest teada politsei kaudu. Helistaja oli jätnud ähvarduse politsei telefoni automaatvastajale. Ähvardaja oli rääkinud arsti maha laskmisest.
Tegemist on nn varjatud tapmisähvardusega. Ähvardaja oli rääkinud lasust, mis võib arsti tabada. Peaarst rääkis, et politsei uuris asja ja selgus, et ähvardajal pole tulirelva. Küll aga on tal olemas jahipidamiseks mõeldud vibu. See pani nii arsti kui tema pere tõsiselt mõtlema.
Maapiirkonnas elav peaarst sai politseilt juhised, mida teha, kui ähvardaja tema poole tuleb. Arst on pidanud end ette valmistama selleks, kui keegi tema poole koju ilmub. Politsei jälgib ähvardaja liikumist.
Politseile jäetud ähvarduses oli mainitud koroonat. Helistaja oli rahulolematu arsti avalike väljaütlemistega. Ähvardaja oli rääkinud vandenõuteooritatest ja seostanud arsti nendega. Ametivõimude hinnangul on tegemist potentsiaalselt ohtliku isikuga.
Politsei kinnitas, et arste on hakatud viimasel ajal ähvardama. Enamasti on sellised ähvarduse impulsiivsed ja tehtud purjuspäi, aga mitte alati. Osa ähvardusi on pikalt ette planeeritud. Sellisel juhul võib tegemist olla vägivallaga.
Peaarst on võtnud meedias sõna, aga viimasel ajal on ta palunud mitte enam endast pilte avaldada. Arsti aadress ja isiklik telefoninumber on nüüd salastatud. Ametitelefon on siiski avalik.
Arsti töökoha parklas on näha tema ametinimetus ja seal seisab tema auto. Auto registrinumbri järgi saab tema kohta teavet autoregistrikeskusest.
Ähvardus tehti oktoobris-novembris. Enne seda oli arst saanud ähvardavaid telefonikõnesid ja e-kirju. Ta räägib, et on aasta otsa esinenud ajakirjanduses ja tulemus on selline.
Politsei info kohaselt satuvad inimesed ähvarduste alla seoses oma avaliku töö ja välja paistmisega. Selliseid ähvardusi võivad saada ametnikud, poliitikud, ajakirjanikud ja teised avalikkuses esinevad inimesed. Kõigi juhtumite puhul pole ähvardustele selget motiivi, näiteks isiklikku kokkupuudet.
