Värske USA Harvardi ülikooli uuringuga tehti kindlaks, et lõhnataju kadumine on koroonapatsientidel seotud haiguse leebema vormiga.

Lõhnataju kadumine ehk anosmia on üks levinumaid ja paremini eristatavaid koroonaviiruse haiguse tunnuseid, mida on juba varem seostatud koroonahaiguse leebe vormiga. Nüüd tehti see kindlaks uuringus, mis avaldati teadusajakirjas Journal of Internal Medicine.

Uuring põhineb üle 2500 patsiendi andmetel, neid raviti 18 Euroopa haiglas eelmise 2020. aasta märtsist juunini.

Koroonahaiguse leebe vormi puhul kaebasid 86 protsenti patsientidest lõhnataju nõrgenemist, mõõduka või raske haiguse vormi puhul oli selliseid kaebusi vaid 4,5-6,9 protsenti.

Kui teadlased hindasid objektiivselt lõhnataju, siis leiti, et selle kadumine esines 55 protsendil haiguse leebe vormi ja 37 protsendil mõõduka ning raske vormi põdejatel.

Lõhnataju kadus rohkem noorematel kui vanematel koroonapatsientidel. Praegu teadaolevalt põevad üle 70-aastased koroona rasket vormi.

Teadlaste arvates on lõhnataju kadumine kerge vormi puhul seotud inimese immuunsüsteemi reaktsiooniga. Sellisel juhul suudab organism võidelda viirusega kohapeal ning viirus ei levi ülemistest hingamisteedest väljapoole. Kohalik põletikuline reaktsioon mõjutab lõhnale reageerivate rakkude tegevust.

Lõhnataju nõrgenemine kestis keskmiselt 22 päeva. Neljandikul patsientidest oli lõhnataju ära kaks kuud. Väiksem osa patsientidest kurtis, et lõhnataju oli olnud kadunud 6 kuud.

Sellele vaatamata arvavad teadlased, et lõhnataju kadumine pole püsiv vaevus, kuna viirus ei kahjusta mitte lõhnale reageerivaid rakke, vaid neid ümbritsevaid rakke.

https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1111/joim.13209