Soomes tehti ülevaade, milliste elukutsete esindajate seas on koroonat kõige enam. Esimeste hulgas on absoluutarvudes hooldustöötajad, müüjad ja kauplusepidajad, ajalehtede jagajad ja kullerid, koristajad, haiglaõed, lapsehoidjad, ehitajad ja laotöötajad.

Neid elukutseid ühendab see, et sissetulek on väike ja võimalust kaugtööd teha ei ole, selgub majanduskõrgkooli Helsinki GSE ülevaatest.

Lisaks tehti ülevaade ka sellest, kelle hulgas on suhteliselt enam nakatumisi, kus tulid välja huvitavad tulemused: esikohal on maalrid ja ehituse koristajad, siis tulevad transporditöötajad, sportlased ja treenerid, köögiabilised, reisiteenuste pakkujad, ajalehtede jagajad ja kullerid, hooldustöötajad, haiglaõed ja arstid.

Ülevaates võeti kokku ka see, kellel on kõige suurem oht nakatumiseks – need on hooldustöötajad, haiglaõed ja muud meedikud. Märgiti seda, et sportlaste ja treenerite, transporditöötajate ja ehitajate hulgas on oht kõrge.

Samas näiteks tuli välja, et kooliõpetajad pole eriti ohustatud, kuigi varem on arvatud teisiti. Märgitakse, et Soomes pole õpetajate hulgas olnud eriti palju nakatumisi, aga see olukord võib muutuda seoses uute mutatsioonide tulekuga.

Ülevaatest tuli välja, et nakatumisi on enam väiksema sissetulekuga inimeste hulgas, aga väga palju on nakatumisi ka kõrgema hariduse ja sissetulekuga inimestel. Möödunud aasta kevadel olid nakatumised põhiliselt kõrgema sissetulekuga inimestel. Põhjuseks oli asjaolu, et kõrgema sissetulekuga inimesed tõid viiruse välisreisidelt kaasa. See näitab, et nakatuda võivad inimesed kõikides ühiskonnagruppides. Nakatumisi on suhteliselt kõige enam just kõrgharidusega inimeste hulgas. See näitab, et koroona vastu pole abi ka haridusest ega kaugtööst.

Andmed põhinevad nakkushaiguste registril ja katavad 2020. aasta nädalaid 1-47. Ülevaates pole märgitud, kust nakkus on saadud.