Soomes on tõsine probleem, kuna lastekaitse poolt peredest asenduskodusse paigutatud lapsed põgenevad sealt ära ja lähevad kuritegelikule teele. Lastekaitse midagi teha ei saa.

Helsingi politsei kriminaalinspektor Jonna Turunen kirjutab blogis, kuidas lastekaitse ei suuda lapsi kaitsta. Paljud lastekaitsjad püüavad anda maksimumi, aga sellest ei piisa. Ainuüksi Helsingis tehakse aastas 800-900 tagaotsimiskuulutust, kus lastekaitse poolt asendukoju paigutatud noored ei naase kokkulepitud ajal oma elukohta.

See on suur ja reaalne probleem, kuna noored langevad kas kuritegude ohvriks või panevad ise toime kuritegusid. Neid lapsi ei suudeta kaitsta, kuigi peaks, kirjutab politseinik.

Sõltuvusprobleemiga inimestega tegelev Sari Franken on politseiga sama meelt, et lastekaitse ei suuda teha piisavalt, kuna seda piirab seadus. Noortekodus töötanud Franken on olnud tunnistajaks kümneid kordi, kuidas noored lähevad oma elukohast minema ja töötajad ei saa teha muud kui teatada politseile, vahendab MTV.

Kui politseile on teatatud, siis peavad lastekaitse töötajad ootama, kuni politsei leiab kadunud isiku ise üles või jätkuvad otsingud koos lastekaitse töötajatega. Frankeni väitel on aga reaalsus see, et noored niimoodi kaovad. Seadus ei võimalda nende lahkumist nende elukohas ära hoida, kuigi see aitaks last kaitsta.

Kogenud spetsialistina teab Franken, et ära minnakse enamasti ainete järele, kuna paljudel noortel on tekkinud tugev sõltuvus. Kui nooruk lahkub, siis võib temaga juhtuda erinevaid asju ja sõltuvus ainult süveneb. Midagi selle vastu aga teha ei anna.

Franken on ise olnud tunnistajaks, kuidas noored on elukohast lahkunud selleks, et hankida narkootikume. Noori on pärast seda jälitatud ning vaadatud, millisesse rongi nad istuvad. Noore kohta tehakse kohe teade politseile, aga ressursid on piiratud ja iga noore järele ei saa politseid saata.

Lastekaitse tahaks kaitsta neid noori, aga võimalused on piiratud. Lastekaitse seadust muudeti ja muutus tõi kaasa selle, et last ei tohi elukohas kinni hoida, kuigi laps on asenduskodus. See valmistab paljudele tuska.

Noorte kinnivõtmiseks peab kutsuma politsei, aga politsei ei suuda alati piisavalt kiiresti reageerida. Nõnda jõuab nooruk juba kohta, kust aineid on saada. Soomes on isikuid, kes annavad sellistele noortele peavarju ning pakuvad neile narkootikume. Neis kohtades kasutatakse neid noorukeid mitmel moel ära.

Noored kaovad oma sõltuvusprobleemidega nendesse kohtadesse. Mõne nädala pärast naaseb tagasi vägistatud poiss või tüdruk, kelle elu on rikutud. Neist noortest, keda ei saa kinni hoida saavad kas kuritegude ohvrid või toimepanijad, räägib Franken.

Paljudel juhtudel kasutatakse elukohast lahkunud noori seksuaalselt ära. See on viis, kuidas noored tasuvad majutuse ja narkootikumide eest. Kui sõltuvus ainetest suureneb, on inimene võimeline tegema mida iganes, et neid aineid kätte saada. Nõnda meelitatakse neid noori ja pilt on kole, märgib Franken.

Franken, kes on ise käinud lastekaitse kliente taga otsimas teab, et sageli maandutakse narkourgastes. Seda takistada pole aga võimalik. Franken loodab, et Soomes muudetakse seadust, et lastekaitse töötajad saaks ise õiguse lahkunud noori kinni võtta. Praegu seda ilma politsei abita teha ei saa. Vahel peidavad ka vanemad ise nende juurest ära võetud last. Sellisel juhul on probleemiks enamasti ühelt põlvkonnalt teisele üle kandunud sõltuvusprobleemid.

Kui olukord on selline, et lastekaitse poolt ära võetud laps tahab minna tarvitama narkootikume ning kohta, kus teda vägistatakse, siis peaks olema võimalik sekkuda. Midagi on valesti, kui noort ei ole võimalik tema enda eest kaitsta, räägib Franken.

Kogenud spetsialistina teab Franken ka seda, et kõigil lastekaitse klientidel pole sõltuvusprobleemi, aga paljudel on. Lastekaitse klientidel võib olla olnud kiusamist, mille tõttu on vanemad abi palunud.

Ühtlasi on Franken pettunud selles, kui vähe Soomes räägitakse sõltuvusprobleemist. See võib olla sõltuvus alkoholist, narkootikumidest või mõlemast. See puudutab nii noori kui täiskasvanuid. Sõltuvus on haigus, mida saab ravida, kui vaid inimestele antaks võimalus olla piisavalt pikalt ravil ning aidataks elus raja peale saada.

Sõltuvus ajab ka noori nende elukohast minema. Selline sõltuvus ei teki ühe päeva või öö jooksul ja selle ravi ei ole samuti lihtne. Seetõttu on Soomes vaja rohkem intensiivset sõltuvusravi. Narkoprobleemiga inimestele aga pakutakse vaid asendusravi.

Inimeste sõltuvusprobleemid on muutunud selle paarikümne aasta jooksul, mil Franken on selles valdkonnas töötanud. Enne jagunesid narkomaanid vastavalt sellele, milliseid aineid nad kasutasid. Tänasel päeval aga sellist jagunemist enam pole ning aineid tarvitatakse läbisegi. Turul liigub ka väga erinevaid aineid, mida valmistatakse laboris ja mille sisu on teadmata.

Narkoaineid saab Soomes tellida internetist ja taust pole teada. Varem teadsid kasutajad müüjaid ja olid kursis, kust ained on pärit. Nüüd lähevad noored kohe kangete ainete juurde, mis tekitavad kiiresti sõltuvust.

Sõltusprobleem on asi, mis puudutab Soomes iga ühiskonnagruppi ja ametkonda. Sõltuvusse langenud inimese kogu elu kontrollivad ained. Kõige olulisemaks saab vajaduse rahuldamine, milleks on ainete hankimine.

Narkomaan võib Soomes saada igaühest. Mõnedel on selleks pärilikud eelsoodumused. Tegemist on haigusega, mida saab ravida, aga see pole võimalik, kuni valitseb häbenemise kultuur, märgib Franken. Seetõttu pole võimalik seda ühiskondlikku probleemi olematuks vaikida.