Kogutud teabe valguses ei suurendanud jõuluperiood ja aastavahetus oluliselt koroonaviirusega nakatumisi. Siiski on kogu riigis palju uusi juhtumeid. Teste tehakse endiselt oluliselt vähem kui hilissügisel.
Paljudes Euroopa riikides ja naaberpiirkondades on COVID-19 juhtude esinemissagedus ja arv väga kõrged. Uued viiruse variandid võivad epideemia olukorda mõjutada. Seetõttu jälgitakse epideemilist olukorda nüüd eriti tähelepanelikult. Epidemilise olukorra järsu halvenemise oht on kogu riigis endiselt märkimisväärne.
Eesmärk on võidelda viirusevariantide leviku vastu Soomes, tõhustades testimist piiridel ning piirkondlike piirangute ja soovitustega. Veelgi olulisem on kõigi nakatumiste kiire avastamine, nende jälitamine ja nakkusahelate katkestamine, et kergemini nakatuvad viiruse variandid ei saaks levida. Praeguseks on Soomes tuvastatud 86 analüüsitud proovist Ühendkuningriigis ja Lõuna-Aafrikas avastatud uusi viiruse variante.
Enamik nakatumisi pärineb endiselt kodumaalt, kuid välismaiste nakatumiste osakaal on viimastel nädalatel tõusnud. 2. nädalal oli välismaal saadud nakatumiste osakaal 11 protsenti. Järelnakatumised moodustasid 2 protsenti kõigist nakatumistest.
Epideemia olukord on püsinud 4 nädalat samal taasemel
Alanud aasta 2. nädalal teatati nakkushaiguste registrisse 1689 uuest juhtumist, mis on 136 võrra vähem kui varasemal nädalal. Uute juhtumite arv oli 31 juhtu 100 000 elaniku kohta, mis oli samal tasemel kui eelneval nädalal.
Viimase kahe nädala jooksul (4. jaanuarist 17. jaanuarini) oli 3514 uut juhtumit, mis on 112 võrra rohkem kui kahel eelneval nädalal. Uute juhtumite arv oli 63 juhtu 100 000 elaniku kohta, võrreldes 61 juhtumiga sellele eelnenud kahe nädala jooksul.
Kolmandik uutest nakatumistest tuvastati inimestel, kes olid nakatumise ajal karantiinis. 2. nädalal diagnoositi Helsingi ja Uusimaa ravipiirkonnas (HUS) vähem kui pool uutest nakatumistest.
Kogu riigis tuvastati uute nakatumiste allikas peaaegu 60 protsendil juhtudest. Nakatumised on endiselt kõige levinumad noorte vanusegruppides ja tööealiste täiskasvanute hulgas.
Hinnanguline nakatumise määr on praegu 0,75–0,95 (tõenäosus 90 protsenti).
Testimiste arv on langenud – toimub vaktsineerimine
Juba eelmise aasta lõpus hakkas ilmnema, et inimesed ei lähe testi tegema samas tempos kui varem. 2. nädalal tehti üleriigiliselt vähem kui 65 000 testi, võrreldes novembri-detsembri 48.-49. nädala enam kui 130 000 testiga nädalas.
Koroonaviiruse vastu vaktsineerimist on alustatud kõigis vastutusrikastes valdkondades. Terviseamet annab oma veebisaidil iga päev teada vaktsineerimise edenemisest. Patsientide infosüsteemides on paljudes kohtades endiselt puudujääke ja seetõttu on vaktsineeritud inimeste tegelik arv suurem kui ametlikult teatatud number.
Haiglaravi vajavate patsientide arv pole muutunud
Vajadus haiglaravi järele on eelmise nädalaga võrreldes veidi vähenenud: 20. jaanuari seisuga oli haiglaravi vajavaid koroonapatsiente kokku 145, neist oli intensiiviss 27 patsienti. Intensiivravi vajavate patsientide keskmine vanus on veidi tõusnud: suurim intensiivravi vanusegrupp on praegu 60–69 aastat.
Eile, 20. jaanuaril 2021 oli registreeritud kokku 632 koroonahaigusega seotud surma.
Täna avaldatud epideemia seire aruanne ja ka varasemad aruanded on terviseameti veebis.
