Kuigi praegu räägitakse palju nö vana elu juurde tagasipöördumisest, leiab Soome teaduskirjanik Markus Leikola, et vana juurde tagasipöördumist enam pole, seda pole kunagi olnud.
Koroonapandeemia muutis nii Soome kui terve maailma inimeste elu. Mindi kaugtööle, välditakse lähikontakte ning kantakse maske. Vähevaaval hakatakse vaatama tuleviku poole ja küsima, milline on elu peale koroonat.
Teaduskirjanik Markus Leitola peab koroona-järgse aja suurimateks tegijateks USA-d, Hiinat ja Euroopa Liitu. Neis on kasutusele võetud pandeemiatõrjeprogrammid ja ülesehitusprogramm, kus liiguvad suured rahad. Samal ajal saab tegeleda muude asjadega nagu raha eraldamine kestvaks arenguks, vahendab MTV.
Heameelega ei taha keegi naasta vanasse normaalsusse, tunnistab Leikola. Tema sõnul ei taheta näiteks naasta nutitelefonide või odavate välisreiside eelsesse aega.
Kuigi paljud unistavad kodutöölt kontorisse naasmisest, ei pruugi seda kunagi juhtuda. Leikola arvates vähenevad tööelus nii komandeeringud kui konverentsireisid, kuigi lähedastega kohtutakse nii nagu varem.
Koroona-aja tunnuseks on tööelus saanud distantskohtumised. Kuigi need paljudele ei meeldi, saavad need uueks normaalsuseks koos tehnoloogia arenguga.
Praegu on digikoosolekute esimene põlvkond, märgib Leikola. Näost-näkku kohtumisi jääb vähemaks. Lisaks on paljud ettevõtted juba teatanud, et 70-80 protsenti tööst tehakse tulevikust distantsilt.
Leikola märgib, et võib minna aastaid, enne kui piirangutest päriselt vabanetakse. Kirjanik prognoosib, et koroona-aeg kestab veel hea mitu aastat, kus piiranguid vahelduva eduga leevendatakse ja siis karmistatakse.
