Lahutatud kahe lapse ema Satu ei saa Soomes hakkama 3300 euroga kuus ja lapsi toidetud – kuu lõpus on stress, kuna raha on otsas.
38-aastane Satu töötab hoolduse valdkonnas. Ta on lahutatud ja tal on kaks last. Ta on võtnud tarbelaenu ja tal on krediitkaardi võlad. 3300 euro suurusest kuupalgast ei piisa kulude katmiseks, vahendab Ilta-Sanomat.
Viimati oli naine stressis novembrikuus, kui arvel oli vaid mõni euro ja palgapäevani veel nädal aega. Hädaolukorras maksab ta toidu eest krediitkaardiga, aga õnneks on külmkapp täis metsloomaliha tänu jahipidamise harrastusele.
Satu teenib nagu keskmine soomlane 3300 eurot kuus koos lisadega. Lisaks eluasemelaenule maksab ta tagasi autolaenu ja kahte erinevat krediitkaardivõlga.
Naine läks laste isast lahku kolm aastat tagasi ja võttis siis kasutusele teise Visa-kaardi. Ta läks ajutiselt üüripinnale ja vajas raha tagatisraha maksmiseks ning mööbli ostmiseks. Põhiliselt soetas ta kasutatud mööblit. Kahjuks läks just siis auto rikki ja ta pidi võtma tarbelaenu, et maksta 1500 eurot auto remondi eest.
Mõned kuud peale lahutust avanes võimalus sõita sõbrannaga Lõuna-Aafrikasse. Majanduslikus mõttes polnud sellel reisil mõtet, kuna Visa oli juba enne seda miinuses, aga naine mõtles, et teist sellist võimalust ei pruugi elus enam tulla.
Krediitkaarte on naine kasutanud põhiliselt reisidel. Lisaks Aafrika reisile viis ta lapsed Lapimaale, ja veetis töökaaslastega pika nädalalõpu Levil. Ilma reisimata ilmselt poleks krediitkaardivõlgu, aga reise pole ta kahetsenud. Ta on tahtnud pakkuda paremat elu endale ja elamusi lastele. Lapsed räägivad siiani Lapimaa-reisist.
Naine mõtleb nii, et see on ka laste harimine majanduslikus mõttes – lapsed näevad, et kui teha tööd, siis saab koos teha midagi põnevat.
Krediitkaarte kasutavad ka teised ja paljud on samas olukorras kui Satu. Krediitkaarti on nii lihtne kasutada. Ei suudeta säästa ja ära oodata, vaid tahetakse kõike ja kohe.
Naine räägib, et oma kulutusi ta üles ei kirjuta, aga kaalutleb oma oste. Ta investeerib kvaliteeti. Kui vaja oli uusi joogiklaase, ostis ta Essence’i, mitte Ikea omad. Ilusad asjad valmistavad rõõmu. Ta usub, et kvaliteetsed asjad kestavad kauem ja on ajatud.
Kui tal oleks rohkem raha, käiks rohkem juuksuris. Ta säästab raha sellega, et värvib oma juukseid ise. Ta tahaks omale veel kunstripsmeid, millest loobus aasta tagasi, kui vajas raha jõulukinkideks ja Visa-kaardi tagasimakseteks.
Viimasel ajal on naine kaalunud jõusaali kasutamisest loobumist. Ta maksab liikmelisuse eest 70 eurot kuus. Töökoha jõusaalis saaks ta treenida tasuta, aga seal pole nii meeldiv ja sinna ei saa lapsi jätta.
Naine on otsustanud, et teist krediitkaarti ta enam ei kasuta. Ta maksis just tagasi viimase laenuosa. Järgmine eesmärk on saada lahti teisest Visa-laenust, mida on alles veel 2000 eurot. Siis jääb igas kuus 150 eurot rohkem raha kasutamiseks.
Naine oleks saanud oma krediitkaardivõlgadest juba varem lahti, kui jälgiks rohkem, mille peale kulutab. Samas on ta inimesena selline, et pigem naudib elu kui säästab.
Naine näeb oma töös elu julmust. Töö tuletab pidevalt meelde, et peab iga päev elama nagu oleks see viimane, kuna kõik võib järsku muutuda. Naine tahab elu nautida ja reisida. Ta ei taha olla selline, kes hiljem kahetseb, mis kõik jäi tegemata.
Asjatundjate nõuanded, kuidas raha jätkub kauemaks:
- Kui ostuhetkel mõtled sellele, kuidas selle ostu eest tasud, siis on parem ost edasi lükata.
- Arvesta kokku kõik võlad ja osamaksed ning vaata, millised kulud kaasnevad. Siis märkad, kui palju säästad, kui oled võlad tasunud.
- Hakka osamakseid kohe tagasi maksma, et võlad suureks ei paisuks.
- Püüa kulutusi ette prognoosida. Kui näed, et pesumasin hakkab streikima, hakka juba raha kõrvale panema ja ürita säästa kodumasina hinna pealt.
- Kui sul tekivad pidevalt krediitkaardivõlad, mõtle, kas tegemist on emotsiooniostudega. Siis peaks abi otsima.
https://www.is.fi/menaiset/tyo-ja-raha/art-2000007749036.html
