Ravimifirmal AstraZeneca oli ilus plaan. Firma sõlmis eelmisel kevadel Oxfordi ülikooliga lepingu koroonavaktsiinide tootmise ja levitamise kohta. Ülikool oli mures, et rikkad maad saavad kõik vaktsiinid omale, kui need valmis saavad ja terve maailm vajab neid.
AstraZeneca lubas tootmismudelit, kus riigid ei võistleks teineteisega. Briti-Rootsi ravimifirma lõi üle terve maailma vaktsiinitehaste võrgustiku, kus iga tootja pidi valmistama vaktsiine oma piirkonna tarbeks. Nõnda loodeti vaktsiine valmistada võimalikult paljude vajaduste katmiseks, vahendab Helsingin Sanomat.
Oxfordi ülikool pidas algul läbirääkimisi USA ravimitootjaga Merck, aga rahas ei saadud kokkuleppele. Ülikooli teadlased kartsid, et vaktsiine kõigile ei jätku. AstraZeneca pidi olema lahendus. Kokkulepe näeb ette, et vaktsiini hind on pandeemia ajal piiratud. Firma andis teada, et ei taotle pandeemia ajal kasumit.
Plaanis oli aga üks probleem. Adenoviirusel põhineva vaktsiini tootmine laboris pole niisama lihtne. Kui Pfizeri ja Moderna vaktsiinid valmivad laboris keemiliselt, siis põhineb Oxfordi ülikooli vaktsiin nõrgendatud viirusel. See nõuab viiruse kasvatamist rakukultuuris.
Rakukultuur on omakorda elus süsteem, selle puhul pole tegevus nii hästi planeeritav nagu sünteetilistes toodetes, räägib Tampere ülikooli vaktsiiniuuringute keskuse juht Mika Rämet. Tootmise maht võib seetõttu kõikuda. Rämeti väitel on tootmise kasvatamine umbes sama kui öelda kassile: istu. Ta ei pruugi sellele reageerida.
Juhtus aga nii, et just Euroopale vaktsiine tootvas ettevõttes, Belgia firmas Novasep ei olnud võimalik kasvatada piisavalt vaktsiini toormaterjali. Samad probleemid olid AstraZeneca Briti ettevõttel, aga seal saadi tootmine käima.
Teisalt on ka sünteetiliste vaktsiinide tootjatel olnud probleeme. Pfizer on teatanud, et tarned on kavandatust väiksemad. Aga nii Euroopas kui mujal maailmas olid suurimad lootused pandud just AstraZeneca vaktsiinile. See on odav, säilib külmikus ja seda pidi olema palju.
Kuigi AstraZeneca vaktsiin sai eile reedel Euroopa Liidult müügiloa, tuleb seda 60 protsenti vähem kui algselt kavandatud. See on tekitanud hämmingut ja pettumist üle terve Euroopa. Kiiresti levivate koroona mutatsioonide hirmus on Euroopa riigid taas sulgunud. Koroonasurmade arv on hakanud kiiresti kasvama.
Soome valitsus räägib tulevastest piirangutest samuti üha karmimas toonis. Samal ajal on inimesed piirangutest väsinud. Pere- ja põhiteenuste ministri Krista Kiuru väitel levib koroona Soomes praegu liiga kiiresti. Prognoosid on muutunud kehvemaks seoses koroona mutatsioonidega. AstraZeneca vaktsiinide kesisem tarne valmistab Soomele tõsiseid probleeme, kuigi Soome on tellitud ka muid vaktsiine.
Soome saabub praegu nädalas ligi 45 000 doosi Pfizeri vaktsiini ja paar tuhat doosi Moderna vaktsiini. Üle poole sellest kulub teistkordsete süstide jaoks. Need kogused ei suuda korvata AstraZeneca väiksemaid tarneid.
Minister Kiuru sõnul pidi AstraZeneca vaktsiinist saama Euroopas rahvavaktsiin. Nüüd aga ähvardab Soome valitsus inimesi väljas liikumise keeluga. See kõlab karmilt, aga Kiuru sõnul pole muud võimalust, kui nakatumiste arvu ei saada kontrolli alla.
Enne seda liigutakse Soomes juba paari nädala pärast karmimate piirangute ehk nn 2. taseme juurde. Lisaks on parlamendis menetluses nakkushaiguste seaduse muudatused, mis võimaldavad eraomanduses treeningsaalide sulgemist. Kui sellest kõigest ei piisa, siis on valitsus valmis kehtestama eriolukorra ja väljas liikumise keelu. Täpseid tingimusi pole veel paika pandud. Valitsus ja ametnikud aga teevad juba plaane.
Paljudes Euroopa riikides on liikumispiirangud juba jõus, seda põhiliselt öösel. Pole veel selge, mis efekti annab see Soome-suguses riigis, kus rahvas on läinud piirangutega hästi kaasa ning suuri linnu ei ole. Kiuru sõnul võidakse aga selleni Soomes jõuda kiiremini kui arvatakse, kui nakatumisi ja mutatsioonide levikut ei saada kontrolli alla. Liikumiskeeld on vältimatu abinõu siis, kui kõik muud meetmed on ära kasutatud ning meditsiin on üle koormatud.
Kõige hullemas olukorras oleks lubatud tööl käia vaid kriitilistel elualadel. Algkool ja lasteaiad oleksid avatud, aga kõik muud kohad oleks suletud, välja arvatud toidupoed ja apteegid.
Kõike ei saa aga panna mutatsioonide süüks. Soome valitsus oleks saanud juba varem hakata rohkem piiriületust kontrollima, aga testimine piiril on jätkuvalt vabatahtlik ja sellele on pööratud rohkem tähelepanu alles viimasel ajal. Valitsus tahtis juba sügisel seadust muuta, aga see takerdus parlamendi põhiseaduskomisjonis. Valitsus tahab nüüd kiiresti muuta seadust nii, et negatiivse koroonatesti ettenäitamine või testi tegemine oleks piiriületusel kohustuslik.
Koroonapiirangud on tekitanud palju vaidlusi valitsuse sees. Sotsid on ajanud karmimat joont kui keskerakond. Erakondade vahel on erimeeldused söögikohti, reisimist, ürituste korraldamist ja huvitegevust puudutavate piirangute osas. Lisaks on tekitanud vaidlusi suusakeskused ja see, kas Ähtäri loomapark peaks olema avatud ja inimesed saaksid kuulsaid pandakarusid vaadata.
Soomes on kaalutud ka asjale lähenemist muud moodi. Näiteks on pakutud välja, et vaktsineerima peaks kõigepealt inimesi neis piirkondades, kus koroona olukord on kõige hullem. See tähendaks, et kõigepealt peaks vaktsineerima Uusimaa, Turu ümbruse ja Soome põhjaosa Rootsi piiri ääres. Pakutud on Ahvenamaa kiiret vaktsineermist.
Erinevused piirkondade vahel pole samas nii suured, et ühte piirkonda võiks vaktsineerimisel teisele eelistada. Viirus levib üle terve Soome ja olukord võib piirkonniti kiiresti muutuda. Samuti pole veel selge, kas vaktsineerimine aitab ära hoida uusi nakatumisi. Vaktsiinid aitavad ära hoida rasket haigestumist, aga vähem on infot selle kohta, kas inimene võib sellegipoolest nakatuda. On võimalik, et vaktsineeritud inimene levitab haigust edasi.
Probleeme valmistab vaktsineerimisega see, et tarned venivad ja vaktsiinide kogused on ebaühtlased. Omavalitsused oleksid Soomes valmis rohkem vaktsineerima, kui vaid vaktsiine oleks saada. Näiteks Lapimaale tuli ootamatult 60 protsenti vaktsiine vähem kui loodetud. Seetõttu lükati teise vaktsiinidoosi andmist 4-5 nädala peale esimesest doosist. Tavapäraselt antakse teine doos 3 nädala pärast.
On üldse omamoodi ime, et vaktsiinide pärast maailmas kakeldakse, sest tavapäraselt võtab vaktsiini väljatöötamine aega aastaid. Suur osa Euroopast on aga sundviskes, kuna haiglad on patsiente täis ja töötus ning muud sotsiaalsed probleemid kasvavad. Euroopas vaadatakse nüüd teiste riikide poole. AstraZeneca tehas Indias suudab toota 60 miljonit doosi kuus. Sealt aga veetakse vaktsiine mujale arengumaadesse nagu Brasiilia, Maroko ja Lõuna-Aafrika.
Euroopa Liidu sõnum ravimifirmale on üks: vaktsiine peab saama ja pole vahet, kust need võetakse. AstraZeneca lubas märtsis tarnida 8 miljonit täiendavat doosi, aga see Euroopa Liitu ei rahulda. Belgia ametivõimud korraldasid Euroopa Komisjoni survel reidi AstraZeneca tehasesse. Itaalia on ähvardanud ettevõtte kohtusse kaevata. Euroopa Liidus kavandatakse vaktsiinide ekspordi keelustamist.
Siiski on tekkinud küsimusi, näiteks selles osas, kas Euroopa Liit reageeris liiga hilja. Kas leping oli kehv? Praegu enam seda ei kahtlustata, et Euroopa Liidule mõeldud vaktsiine oleks mujale viidud. Sügisel, kui lepinguid sõlmiti polnud veel teada, kas ja millal saavad vaktsiinid müügiloa. Samas on tekitanud imestust see, et ettevõte teatas tootmisraskustest nii hilja. Ettevõte ise väidab, et tootmisprobleemid ilmnesid alles äsja, aga Euroopa Liidus ei peeta seda usutavaks.
Iseküsimus on ka see, kas Euroopa Liit peaks nüüd endale kahmama need vaktsiinid, mis olid mõeldud viimiseks vaesematesse riikidesse. Näiteks Brasiilia ja Lõuna-Aafrika olukord on palju kehvem kui Soomes. Kas Soome olukord on tõesti nii pakiline?
Asi pole aga ainult solidaarsuses. Nii kaua kuni viirus levib, on see oht tervele Euroopale. Valitseb uute mutatsioonide leviku oht. Ükskõik kus inimesi vaktsineeritakse, ei lähe vaktsiinid raisku. Ükskord jõuab kätte ka soomlaste kord.
https://www.hs.fi/sunnuntai/art-2000007772526.html
