Kuigi Soome on seoses koroonaga piiri sulgenud ja sisse lastakse Eestist lisaks Soome kodanikele ja Soomes elavatele inimestele vaid neid, kes töötavad Soomes riigi toimimise ja varustuskindluse seisukohalt olulistes valdkondades, pääseb üle piiri ka sugulaste külastamiseks või kallimaga kohtumiseks ehk nn armuasjadeks.

Soome piirivalve veebis on toodud ära piiriületuse kord, mis jõustus 27. jaanuaril 2021. ja mida on pikendatud kuni 27. juunini. Piiriületuse kohta on eestikeelne info terviseameti veebis.

Piiriületuse korra kohaselt on lubatud Schengeni riikidest, kaasa arvatud Eestist järgmine piiriületus:

Eesti kuulub piiriületuse korra kohaselt 1. kategooriasse koos teiste Euroopa riikidega. Selle järgi tuleb piiri ületada piiriületuskohtades. Tavapärane tööga seotud ränne pole lubatud. Soome tohib sõita üksnes riigi toimimise ja varustuskindluse seisukohalt olulise tööga seoses või muudel hädapärastel põhjustel. Need hädapärased põhjused on pereasjad või muud põhjused, näiteks kinnistu, suvila või muu omand Soomes, samuti ajakirjanike liikumine ja transiit lennujaamas.

Reisi eesmärk ja tingimused selgitatakse välja piirikontrolli käigus. Piirikontrollis võidakse paluda esitada dokumendid, mis tõendaksid, et riiki sisenemise tingimused on täidetud. Sellised dokumendid võivad olla eelkõige töö- ja lähetamisdokumendid. Tööandja peab andma töötajale vastava dokumendi selle kohta, et tegemist on hädavajaliku tööga, mis ei luba viivitust. Töötaja esitab selle blanketi piirikontrollis. Lõpliku otsusta töötaja maale lubamise kohta teeb piirikontrolli töötaja.

Erigrupid

Soome võivad siseneda teatud grupid, näiteks kultuuri, spordi ja ettevõtluse valdkonnas. See puudutab eriti teatud sektorite taastumist, uut kasvu, piirkondlikku majandust või pikas perspektiivis tingimuste tagamist.

Erigruppide taotlused saadetakse otse Soome piirivalvele e-posti teel (rajavartiolaitos@raja.fi). Kutsuv pool teeb taotluse.

Taotlustes tuleb põhjendada tegevuse riiklikku olulisust ja tuua välja põhjused, miks muid toiminguid ei saa järgida, samuti toiminguid tervisekaitse tagamiseks. Tööandja või muu kutsuv üksus peab esitama isikule või grupile vastavalt siseriiklikele suunistele oma terviseohutuse tegevuskava.

Kui terviseohutusmeetmete osas järgitakse vähemalt kehtivaid riiklikke soovitusi, pole taotluses vaja tervishoiuasutuselt nende tegevuste kohta eraldi hinnangut. Juhtudel, kui taotluses esitatud terviseohutusmeetmed erinevad kehtivatest soovitustest või muul viisil kõrvalekalduva tegevuse korral (nt suur grupp või mitu eraldi gruppi), tuleb lisada kohaliku (omavalitsuse või ravipiirkonna) nakkushaiguste ametkonna hinnang.

Piirivalve saadab avaldused vastutavatele ministeeriumidele ning vajadusel terviseametile hinnangu saamiseks. Hinnangu kättesaamisel teeb piirivalve taotluse kohta otsuse sisenemise vajalikkust arvestades ja teavitab taotlejat tehtud otsusest. Lõplik otsus riiki lubamise kohta tehakse piirikontrollis.

Soome sisenemine seoses pereasjadega

Soome võib 1. kategoorias siseneda seoses pereasjadega. Isikuid, kes tulevad riiki Soomes elava sugulasega kohtuma, vaadatakse kui perekondlikel eesmärkidel reisivaid isikuid. Sugulasega kohtumise alla lähevad mitte ainult Soomes elavad Soome kodanike sugulased, vaid ka Soomes elavad ELi/ Schengeni riikide kodanike sugulased ja nende pereliikmed, samuti Soomes elavad kolmandate riikide kodanikud, kellel on Soome elamisluba.

Sugulane tähendab valitsuse 3. juuni otsuse kohaselt abikaasat, lapsi, lapselapsi, vanemaid, äiasid-ämmasid, vanavanemaid, õdesid-vendi, onu, lelle, tädi ja nõbu, sealhulgas ülalnimetatute perekonnaliikmeid.. Põhimõtteliselt tuginetakse piirikontrollis reisija enda teavitusele peresuhte kohta. Hooldatava isiku hooldaja või eestkostja on samuti võrdsuststatud sugulasega.

Soome saab tulla ka sõprussuhte alusel. Praktikas tähendab see paarisuhet. Sellises suhtes on isikud, kes on abielus või elavad abielulistes tingimustes, olenemata nende soost. Siin on lubatud ka partnerlussuhted, mis ei nõua kahte järjestikust koos elatud aastat. Lisaks käib sellise suhte alla suhe eri riikides elavate inimeste vahel ehk nn kaugsuhe. Piirikontrollis tuginetakse reisija enda teatele suhte kohta, üksikjuhtudel võidakse nõuda üksikasjalikumat teavet.

Lisaks Soome kodanike suhtekaaslastele on riiki sisenemine lubatud ka Soomes elavate ELi/ Schengeni kodanike partneritele ja nende pereliikmetele, samuti Soomes elamisloaga elavatele kolmandate riikide kodanikele. Lähedase suhte põhjal võib riiki siseneda ka suhtes oleva isiku hooldatav, see on siis laps.

Sama 1. piirangukategooria alusel saab Soome tulla ka seoses muude perekondlike asjadega. Nende hulka kuuluvad näiteks matused, pulmad või haigusjuhtumid.

Soomes õppimine

Piirangute 1. kategoorias võib Soomne siseneda Soome õppeasutuses õppiv isik. Õpilane võib Soome siseneda ka Soomes välja antud elamisloa alusel.

Vältimatud isiklikud põhjused

Piirangute 1. kategoorias saab siseneda Soome isiklikel põhjustel. Oluline isiklik põhjus on isiklikku kohalolekut nõudev tegevus või sündmus, mis ei salli viivitust ja mille mittetäitmine tekitaks antud olukorras põhjendamatuid ebamugavusi. Isiklikke põhjuseid hinnatakse seoses piirikontrolliga igal üksikjuhul eraldi. Kui on võimalik lisada olukorda tõendavaid dokumente, võib see piirikontrolli sujuvamaks muuta.

Kinnistu või suvilaga seotud sisenemine Soome

Piirangukategoorias 1 võib Soome siseneda isik, kellel on Soomes kinnisvara, korter või puhkemaja. Saabuda saab ka omaniku pere. Sel juhul tähendab perekond abikaasat, vabaabielupartnerit ja omaniku lapsi ning nende perekondi. Kinnistu, korteri või puhkemaja omamine on võrdsustatud ka sarnase objekti pikaajalise üürilepinguga (üürileping üle aasta ja leping, mis on sõlmitud enne sisepiirikontrolli taastamist 03/2020).

Haagissuvila ei ole kinnistu, suvila ega puhkemaja nende algses tähenduses, nii et põhimõtteliselt pole haagissuvila omamine riiki sisenemiseks piisav põhjus. Ülalolevaid üürimajutust käsitlevaid sätteid võib aga üksikjuhtumitel ka haagissuvilate puhul kohaldada. Soome võidakse lubada, kui isik suudab tõendada pikaajalist haagissuvila kasutamist ning haagissuvilat kasutatakse suvila või puhkemajana (fikseeritud terrass ja katusekonstruktsioonid jne) ning tal on vaja kontrollida oma vara seisukorda.

Isikuks, kes siseneb riiki vara korraldamise eesmärgil, loetakse isikut, kes siseneb Soome näiteks kinnistu, eluaseme või puhkemaja müügi või ostu või muu varalise korralduse eesmärgil. Vähemväärtuslike varade (alla 15 000 euro) ostmist või müümist ei peeta põhimõtteliselt varaliseks korralduseks.