Soomes läbi viidud küsitluse andmetel on vaid pooled inimesed nõus end koroona vastu vaktsineerida laskma. Mis on sellise koroonavastasuse põhjus?
Väljaande Helsingin Sanomat eelmisel nädalal avalikustatud gallupist tuleb välja, et vaid 56 protsenti soomlastest on nõus end koroona vastu vaktsineerida laskma.
Vaktsineerimise vastasus on tekitanud pärast seda Soomes palju kõneainet. Osalt tuleb see asjaolust, et seagripivaktsiin Pandemrix tekitas kümmekond aastat tagasi Soomes paljudel narkolepsiat.
Soome Iltalehti küsis vaktsineerimise vastasuse kohta terviseameti teadurilt Jonas Sivelält.
Kui palju koroonavastaseid Soomes on ja kuidas selline olukord on välja kujunenud?
Positiivne suhtumine vaktsiini tekib siis, kui paljud inimesed on nõus end vaktsineerida laskma. Soomes üldiselt usaldatakse nii vaktsiine kui vaktsineerimist. Vaktsiinivastaseid on väga vähe.
Kui koroona vastu end vaktsineerida ei taheta, siis pole see loomulikult hea asi. Küsitluste alusel aga pooldab enamus siiski vaktsineerimist. Keeldujate arv on palju väiksem.
Avalikku arutelu koroonavastasusest saadab mõttetu mustvalgelisus, pingestumine ja hädaldamine. See arutelu vajaks mõõdukust. Meil pole veel vaktsiini, ametkondade otsust ega müügiluba. Ning vaktsineerimist pole veel alustatud. Uut infot tuleb kogu aega juurde. Kainet pead!
Millest tekib tavaliselt usaldamatus vaktsiinide suhtes?
Sellele pole olemas lihtsat vastust. Otsust sõltub lõpuks paljudest asjaoludest. Ka sellised asjad nagu teenuse lihtsus võivad mõjutada seda, kas vaktsineeritakse või mitte. Mõjutab ka usaldus vaktsiini suhtes. Praegu on usaldus vaktsiinide suhtes Soomes kõrge. Nii et taust on hea.
Kas vaktsiinivastasus võib mõjutada pandeemia käiku, kui vaktsiin Soome jõuab?
Koroonapandeemia osas oleme täiesti uues olukorras, ja see tekitab loomulikult küsimusi. On inimesi, kes kaaluvad vaktsineerimist, aga infot tuleb kogu aeg juurde. Mure võib tekkida vaktsiinide ohutuse pärast. Neile küsimustele tuleb vastata võimalikult selgelt, avatult ja täpselt.
Mis on koroonavastasuse suurimad väljakutsed ja kas probleem võib tulevikus süveneda?
Soomes on olukord olnud hea, näiteks võrreldes USA-ga. Meil on usaldus hea nii vaktsineerimise kui ametivõimude suhtes tervikuna. Ohtusid peab loomulikult teadvustama, neid jälgima ja neile vastama. Märksõnad on nüüd kannatlikkus ja mõõdukus. Kui läheme nüüd süüdistama, pingestama ja tekitama muret seal, kus seda veel pole – ja mida ei pruugi tullagi – siis ei tee see asja paremaks.
Kuidas on võimalik koroonavastasust tulevikus vähendada?
Kommunikatsioon ja usaldus on kõige olulisemad. Siin on mitmeid eri meetmeid:
Vaktsiinide ja vaktsineerimise kohta jagatakse infot avatult, selgelt, täpselt ja aktiivselt eri kanalites – seda tehakse kogu aeg. Näiteks on terviseameti kodulehel olemas küsimused ja vastused, mida pidevalt täiendatakse. Lisaks on tulemas asjaga seotud kampaania.
Jälgime terviseametis, kuidas inimesed suhtuvad koroonavaktsiini ja millised on mured ning muutused.
Peab teadvustama seda, et tegemist on terve ühiskonna ühise pingutusega. On palju positiivseid uudiseid selle kohta, et vaktsiinid on valmis tehtud ja tunneli lõpus paistab valgus. Ei ole hea takerduda ning rõhutada vaid halbu uudiseid.
Samas ei tohi alahinnata inimeste muresid ja küsimusi. Neid peab kuulama ja neile peab vastama. Teiste üle naermine ja teiste süüdistamine ei too midagi head.
Kui on küsimusi, siis peaks neile vastama. Nii lihtne see ongi.
Tervishoiusüsteemi esindajate, eriti vaktsiini ala spetsialistide antud teave mõjutab ka inimeste otsuseid vaktsineerimise osas. Nende töö tõttu ongi Soomes vaktsineeritus üks kõrgemaid maailmas.
