Mitmed koroonavaktsiinid on andnud häid tulemusi, aga vaktsiinide kiire loomine on tekitanud küsimusi. Soome Iltalehti kogus kokku sagedasemad küsimused ja esitas need Vaktsiiniuuringute keskuse juhile Mika Rämetile.
Eile tuli uudis, et Turu piirkonnas on esimesed juhtumid, kus koroonahaiguse läbi põdenud isik on uuesti nakatunud. Kas selline uuesti nakatumine mõjutab ka vaktsineerimist?
Põhimõtteliselt on see halb märk, kui haigus pole andnud head kaitset. Ma ei tea nendest juhtumitest palju ja ilmselt seoses isikuandmete kaitsega neist avalikult palju ei räägita, aga sain aru, et teist korda oli haigus kergem. See on hea märk. Laiemas plaanis on kirjeldatud ka juhtumeid, kus teisel korral on olnud haigus raskem, aga näib nii, et haiguse põdemine annab küllalt hea kaitse. Seda toetab asjaolu, et vaktsiinid on andnud haiguse vastu hea kaitse.
Kas ilma haigusnähtudeta nakatunud isikut võib vaktsineerida?
Vaktsineerimine ei tee asja hullemaks, kui inimene on juba nakatunud. Vaktsiin tõenäoliselt suurendab kaitset ja see ei tee mingit kahju, kui inimene on nakatunud.
Aga kui haigus kulgeb koos haigusnähtudega?
Siis pole vaktsineerimisest suurt kasu, kuna haiguse läbi põdemine annab ise sama hea kaitse kui vaktsiin. Vaktsiini peaks saama enne, kui inimene nakatub.
Varem on teatatud uute vaktsiinide kohta, et need kaitsevad haigusnähtude eest. Samal ajal on jäänud segaseks, kas need kaitsevad ka nakatumise eest. Kas vaktsineeritud inimene võib viirust edasi levitada?
Kui midagi uuritakse, peab mõtlema sellele, millistele küsimustele on tahetud vastust saada. Vaktsiiniuuringutes on tahetud teada vastust küsimusele, kas vaktsiin kaitseb haiguse eest. Lisaks küsiti, kas see kaitseb raskete haigusnähtude eest, kas see kaitseb eakaid ja riskigrupi inimesi. Nii on saadud uuringutes vastused, aga neis pole uuritud seda, kuidas mõjutab vaktsineerimine nakkuseohtu.
Teada on see, et Pfizeri ja Moderna vaktsiinide kaitse efektiivsus on haigusnähtude vastu 95 protsenti. Me ei tea, kuidas see mõjutab nakkuseohtu, aga see ei tähenda, et mõju ei ole. 95-protsendiline efektiivsus tähendab seda, et sajast inimest, kes muidu haigestuksid, haigestuvad vaid viis. Vähemalt need viis, kes võivad vaatamata vaktsineerimisele haigestuda võivad teisi nakatada. Seetõttu ei saa hooldekodude töötajad olla kindlad, et vaktsiin annab kaitse, mistõttu tuleb neil näomaske edasi kanda ka peale vaktsineerimist.
On tõenäoline, et vaktsineerimine vähendab nakkuse levikut, aga pole välistatud, et nakkust levitada võivad ka vaktsineeritud inimesed. Lisaksin veel, et kui efektiivsus on 95 protsenti ja keegi ikkagi haigestub, siis ei tähenda see, et vaktsiin on nende inimeste jaoks kasutu. Võib olla, et nende inimeste jaoks oli vaktsineerimine eriti oluline, kuna ilma vaktsineerimata oleks nad haigestunud väga raskelt. Ühiskondlikul tasandil võib spekuleerida, et vaktsineerimine vähendab koroona levikut, aga üksikisiku tasandil pole välistatud, et vaktsineeritud inimene võib teisi nakatada.
