Näib, et aju puhastub sügava une ajal kõige paremini, kui inimene magab parema külje peal, räägib Soome unearst Markku Partinen.
Magamine parema külje peal ehk nn looteasendis on inimestel kõige tavalisem magamisasend. Selle asendi tervislikkust on veidi uuritud ja eelduslikult on see kõige parem asend magamiseks, vahendab Helsingin Sanomat.
Paremal küljel magades töötab ka süda paremini kui vasemal küljel magades, kuna miski ei rõhu südant. Paremal küljel magades tasandub pulss. On uuritud, et päeval uinuvad inimesed kergemini paremal küljel.
Ainevahetuse osas on samuti paremal küljel magamine hea, kuna siis pääseb toit paremini maost edasi ja seedimine on parem. Samas ülekaalu puhul ja kui magu on täis, võib paremal poolel magamine põhjustada toidu liikumist söögitorusse tagasi ning tekivad kõrvetised. Sellisel juhul on vasemal küljel parem magada.
Mõned inimesed uinuvad paremini, kui kaisukaru või padi on kaisus või on padi jalgade vahel. See loob turvatunde. Siin tasub usaldada oma vaistu ja leida asend, mis on parim.
Selili magamine pole nii tervislik kui külje peal, välja arvatud imikutel. Magades lihased lõdvestuvad ning selili magades võib keel liikuda neelu. Siis tekib norskamine ja hingamine muutub raskemaks. See omakorda mõjutab närvisüsteemi ja südame tööd. Kõik inimesed norskavad seliliasendis rohkem kui muudes asendites.
Norskavaid või uneapnoe käes kannatavaid inimesi aidatakse nii, et neile pannakse magamise ajal seliliasendit takistav seljakott selga. Võib kasutada ka tennispalli meetodit, kus seljale kinnitatakse tennispall.
Kõhuli magamisasendit on proovitud COVID-19 patsientidel intensiivravis. Kopsude tagaosad ei saa selili magades piisavalt õhku, seetõttu pannakse patsiendid kõhuli magama. Kõhuli peaks magama ilma padjata, et kael poleks vales asendis. Teoreetiliselt on hea magada massaažilaua peal, kus kael on sirges asendis. Tavalises voodis on see aga võimatu. Kui kõhuli magades on pea kõrvale kallutatud või on padi madal, siis on täiskasvanutele kõhuli magamisasend parem kui selili.
Imiku kõhuli magamine aga võib põhjustada nn hällisurma. Väikelaps peaks magama selili kuni 6. elukuuni.
Inimene vahetab magamisasendeid öö jooksul mitu korda, kui madrats pole liiga pehme. Ideaalis peaks inimene vahetama asendit nii, et kord magab vasema, siis parema külje peal. Kui öösel ärgata, võib end sundida asendit vahetama. Terve öö ühes asendis magamine pole hea. Kui magada kogu aeg selili, ei pääse kopsude alumistesse osadesse õhku. Kui magada kogu aeg paremal küljel, võib parem käsi ära surra.
Kui on raske uinuda, võib proovida asendit muuta. Näiteks minna voodist elutuppa diivanile lugema. Sama tulemuse võib saavutada siis, kui panna padi voodi jalutsisse ja keerata keha 180 kraadi. See meetod annab ajule signaali, et magamiskeskkond on muutunud ning aitab inimestel paremini uinuda.
https://www.hs.fi/hyvinvointi/art-2000007676967.html
