Soome lõunaosas Uusimaa maakonnaas on septembris, oktoobris ja novembri algul olnud koroonaga nakatunutest 30-40 protsenti välismaal sündinud inimesed. Seda on palju, kui arvestada, et eelmisel 2019. aastal elas Soomes välismaal sündinud inimesi 8 protsenti, Uusimaal 14,2 protsenti.

Helsingi ja Uusimaa ravipiirkonna nakkushaiguste peaarst Asko Järvinen ütles, et põhjus võib olla selles, et välismaalased liiguvad rohkem ringi, vahendab Iltalehti.

Samuti on välismaalastel olud kitsamad, mis tähendab, et pered on suured ja elavad väikse pinna peal. Samuti käivad välismaalased rohkem välismaal.

Sama meelt on Helsingi linnavolikogu liige, Somaalias sündinud vasakerakonna liige Suldaan Said Ahmed.  Tema väitel töötavad paljud välismaalased meditsiini valdkonnas, mis suurendab nakatumise ohtu. Samuti on neil suuremad pered ja nad elavad tihedamalt koos kui soomlased. Migrantide hulgas levib viirus rohkem ka teistes riikides. Nii näiteks pole suurtes peredes ja kitsastes oludes võimalik üht pereliiget teistest isoleerida. Lõpuks haigestub kogu pere, tunnistas ise haiguse läbi põdenud Said Ahmed.

Said Ahmed ütles, et tegemist pole migrantide ükskõiksuse või teadmatusega koroona suhtes, vaid just elu- ja töötingimustega. Paljudel väiksepalgalistel migrantidel pole ka kaugtöö võimalust.

Järvinen aga näeb välismaalaste suuremas nakatumises ka head. See tähendab, et minnakse testi tegema ja see on hea.

Üks valitsusallikas kinnitas Iltalehtile, et välismaalaste puhul torkab silma ka suurte pulmade korraldamine. Kui aga ametivõimud on hakanud nakkuse ahelaid tuvastama, pole tahetud avaldada külaliste nimesid.

Kevadel, kui Helsingis oli juttu välismaalaste suuremast nakatumisest, siis kapseldusid välismaalased ja ei andnud enam infot. Nüüd tahetakse sellist olukorda vältida.

https://www.iltalehti.fi/koronavirus/a/181089cc-80bb-4ec7-b9cd-4a2fd6651458