Helsingi ja Uusimaa ravipiirkonna peaarst Markku Mäkijärvi ütles eile neljapäeva õhtul Yle saates A-talk välja jahmatava uudise: viimastel päevadel on hakanud koroona levima põhikoolides, lasteaedades, teenuskeskustes ja ühiselamutes.
Need on sellised kohad, mille puhul varem arvati, et seal koroona eriti ei levi, märkis Mäkijärvi. Veel kevadel oldi tema väitel arvamusel, et koroona eriti lasteaedades ja koolides ei levi, kuna seal polnud eriti nakatumisi.
Viimaste päevade sündmused on aga arvamust koolide ja lasteaedade kohta muutnud. Nakkushaiguste registrist on näha Uusimaa kõigi 24 omavalitsuse olukord. Sealt tuleb välja, et nakatumised on hakanud lisanduma koolides ja lasteaedades. Kui enne olid seal nakatumised nullis, siis nüüd on hakanud nakatumiste arv kasvama, ütles Mäkijärvi väljaandele Ilta-Sanomat.
Nakatumised pole olnud mitte ainult õpetajate ja teiste töötajate vahel, vaid ka laste hulgas ning lapsed on hakanud ka teineteist nakatama. Küll aga levib viirus laste hulgas aeglasemalt.
Nakkusega kokkupuuteid on laste hulgas olnud kümneid või isegi sadu, aga nakatumisi on nende hulgast tekkinud suhteliselt vähe. Järelnakatumise oht on väike, ühe protsendi ringis. Ehk kui 100 puutub haigusega kokku, siis neist üks nakatub.
Samas märkis Mäkijärvi, et tegelik nakatumine on laste hulgas siiski suurem kui seni arvatud. Suur osa laste ja noorte nakatumistest on ilma haigusnähtudeta või nii kergete haigusnähtudega, et jäävad tähelepanuta. Laste immuunreaktsioon on nii hea, et haigus piirdub vaid paari palavikus päevaga ja siis on kõik läbi. Sellised haigusnähud esinevad lastel kümme korda aastas. Ja kui terviseameti juhised on sellised, et iga nohu puhul lapsi ei testita, siis jäävad need nakatumised varju. Mäkijärvi nimetab seda „varjatud koroonaks”.
Sellise varjatud koroona tõttu pole mõtet praegu minna lastega vanavanemaid külastama. Epideemia seisukohalt on suur oht, kui koolidest hakkavad nakatumised mujale laiali levima. Sellisel juhul muutub nakatumiste jälitamine väga keeruliseks. Praegu toimib testimine hästi ja tulemuse saab teada vähem kui ööpäevaga. Testidest pole aga kasu, kui ei suudeta välja selgitada nakatumiste allikaid ning seda, milliste õpilastega on nakatunud isik koolis kokku puutunud.
Kuigi praegune suund on Soomes selline, et lapsi tahetakse hoida koolis viimase piirini, soovitab Mäkijärvi hakata suurendama distantsõppe osakaalu. Kõik olukorrad, kus on võimalik kontakte vähendada, aitavad ka viiruse levikut piirata.
Helsingis on koroonat tuvastatud sügisel ka eakate teenuskeskustes, mis paneb ohtu kõige ohustatumad inimesed. Kõige tavalisem on see, et ilma haigusnähtudeta töötaja viib viiruse teenuskeskusse. Ainus võimalus selliseid olukordi vältida on töötajaid iga paari päeva tagant testida. Selliseid võimalusi pole aga kahjuks olemas, mistõttu võib viirus levima hakata.
https://www.is.fi/kotimaa/art-2000007632665.html
